Lennufirmad hirmul terrori pärast

Estonian Airi juhatuse esimees Erki Urva ütles, et kõige suuremat kahju kannatavad praegu pikkade Ameerika-lendude tegijad, kellele USA turg väga oluline. Ta avaldas lootust, et kui esimene paanika möödas ja halbu üllatusi juurde ei tule, hakkab lennundusturg rahunema ning kevadeks on olukord ehk normaliseerunud. Kõige haavatavam on seejuures Urva hinnangul turismiliiklus. ?Lendajate arv väheneb paratamatult,? lausus ta. Turvakontroll Tallinna lennujaamas on Urva hinnangul olnud kogu aeg tugevam kui USA siselendudel. Täiendavad meetmed erilisi ebamugavusi reisijaile tema sõnul tuua ei tohiks.

Estonian Airi lennud jätkuvad tavalise sõiduplaani järgi. Urva ütles, et Eesti rahvuslik lennufirma loodab teenida aasta lõpuks esimest korda pärast erastamist 5?10 miljonit krooni kasumit ja seda prognoosi pole esialgu plaanis muuta. ?Jälgime ja analüüsime olukorda tähelepanelikult, kuid midagi ennustama ei hakka,? lausus ta.

Skandinaavia lennukompanii SAS andis eile kasumihoiatuse, öeldes, et reisijate struktuur on juulis ja augustis võrreldes eelmiste kuudega halvenenud. Nõrgenenud Rootsi majandus on avaldanud mõju just äriklassi reiside suhtes.

SASi Eesti müügijuht Katrin Luhaäär ütles, et kõik Eesti kontori töötajad on viimastel päevadel olnud tööga ülekoormatud. Erinevalt Estonian Airist on SAS olnud sunnitud reise ära jätma ja lennukeid tagasi pöörama. Skandinaavia lennufirma teeb USAsse kaheksa reisi päevas. Katastroofipäeval kutsuti tagasi viis USA poole teel olnud lennukit ja kolme ei lastud välja lennata. Lisaks jäid ära ka lennud liinil Kopenhaagen?Tel-Aviv. Kolmapäeval ei toimunud ühtki lendu üle ookeani, samuti eile hommikul. Eile õhtuks saadi aga juba luba teha kolm reisi: Kopenhaagenist New Yorki, Seattle?isse ja Chicagosse.

Luhaääre sõnul sõltuvad lennufirma selle aasta majandustulemused olukorrast turgudel ja sellest, mil määral olid lennud kindlustatud. Juulis tegi Euroopa Liit SASile ja Taani lennufirmale Maersk kartellikokkuleppe pärast 822 miljonit Eesti krooni trahvi.

Eesti Lennuameti peadirektor Tooma Peterson, kes vastutab Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi juhatuses julgestuse eest lennujaamades, ütles, et sõidab järgmisel kolmapäeval selleteemalisele koosolekule. Petersoni sõnul on ilmne, et turvameetmete karmistamine vähendab lennujaamade läbilaskevõimet ja valmistab reisijaile täiendavaid ebamugavusi. Eestit see tema hinnangul eriti ei mõjuta, sest Tallinna lennujaam on ehitatud 1,4 miljoni reisija vastuvõtuks aastas, tegelikult aga käib sealt läbi üle kahe korra vähem inimesi.

Petersoni sõnul pole ka Finnairi osalusega Aero Holding loobunud oma kavast alustada oktoobris lende liinil Tallinn?Helsingi.

Ühendriikide terroriakt oli tõsiseks löögiks lennufirmadele kogu maailmas, kirjutas eile MTV3. Broneeringute äraütlemisi tuleb kordades rohkem kui broneeringuid, rääkisid reisibüroode esindajad.

?See oli nii mastaapne ja hästi läbimõeldud rünnak, et lennukiga reisimisele tuleb tõeliselt sünge kukkumine,? ennustas Hollandi ABN Amro-panga analüütik Ray Neidl.

Lennufirmade tänavune aasta tuleb analüütiku sõnul niikuinii kehv, sest majanduse jahenemise tõttu on lennukiha reisijaid vähem. Neidli arvates on nüüd võimalik, et tänavu tuleb rekordhalb aasta.

Eriti suures hädas on Ameerika lennukompaniid, ühe kompanii Midway Airlines sulgemise teade juba tuli. Rahvas usub, et ka edaspidi ründavad terroristid just Ameerika lende. Reisibüroode andmetel hakati lende tühistama juba teisipäeval. Mõned lennufirmad on loobunud ka Lähis-Ida lendudest, paljudel lendudel on turvalisust tõhustatud, see aga põhjustab viivitusi ja lendude ärajäämise kogu maailmas.