Seadus takistab mustalt ehitajat

Uue ehitusseaduse vastuvõtmine tähendab tegelikult vastupidist: ehitusala reguleeritakse senisest põhjalikumalt, misläbi ilma kvalifikatsioonita ehitusmehi ja mustalt ehitamist peaks vähemaks jääma.

Kuidas saab endale edaspidi eramut ehitada? Riigikogusse menetlusse saadetud ehitusseaduse eelnõu sätestab, et ühepereelamut, suvilat, aiamaja või taluhoonet võib enda tarbeks igaüks ise ehitada. Samuti võib igaüks ise ehitada nn väikeehitisi ? kuure, panipaiku jms.

Väikeehitise määratlus ? tõsi küll ? on muutunud. Kui praeguses planeerimis- ja ehitusseaduses on väikeehitis pindalaga mitte üle 12 m2, siis ehitusseaduse eelnõus nimetatakse väikeehitiseks kuni 60 m2 ehitusaluse pinnaga ehitisi. Enamikul juhtudel, olgem ausad, tähendab üle kuuekümneruutmeetrise hoone ise ehitamine seda, et lisaks vennale ja onupojale palgatakse mustalt hulk ehitusspetsialiste. Ehitusseaduse eelnõu sätestab, et ettevõtja, kes tegeleb ehitamisega, peab end kandma riiklikusse erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registrisse, mis asendab praeguse litsentseerimissüsteemi.

Kõrgharidusega ehitajad pole ainsad, kellel on võimalik registrisse pääseda. Registrisse kandmise eeltingimuseks on vähemalt ühe vastutava spetsialisti kinnitus, et tegemist on oskuste ja kogemustega ehitusmehega. Kinnituse võib enda kohta anda ka ehitusmeister ise, kui tal on vähemalt 10aastane töökogemus ja enda arvates erialane pädevus.

Registrisse kandmiseks piisab avaldusest majandusministeeriumile. Ehitusvaldkonna litsentsikomisjone ministeeriumis ei tegutse, riigilõivu ega ekspertiisitasusid tasuda ei tule.

Väide, et elupõlisel ehitusmehel ei jää muud üle kui palgata kalli raha eest oma maja ehitama ehitusfirma, on alusetu. Juhul, kui ta ei ehita enda tarbeks, peab ta end registreerima ja võib siis käised üles käärida. Elupõline ehitusmees, kes ei ehita maja iseendale, vaid naabrimehele, on ju maksuseaduse mõistes füüsilisest isikust ettevõtja. Ta on kohustatud oma tööga teenitud tulu pealt riigile makse maksma. Juhul, kui ta ehitab oma maja, ei ole registreerimine loomulikult vajalik.

Mida keerulisemaks muutuvad ehitised ja materjalid, seda enam peidavad need endas ohte. Riigi ülesanne on reguleerida ehitusvaldkonda piisavalt detailselt ja nii, et tellija võiks ehitusmeeste oskustes kindel olla. Seepärast on ehitusalal tegutsejatele kehtestatud erinõuded.

Tulevasse ehitusregistrisse kantakse ikka ja ainult oskustega inimesed. Eelnõu autorite soov on ehitamise juurest eemale tõrjuda võhikuid. Küsimus on ju selles, kas inimene, kes pole ehitust õppinud, on pädev maja nii ehitama, et see oleks ohutu ja kvaliteetne ehitis. Tahame seadusega kärpida ka musta turgu ? kontrolli alla saada mehed, kelle majaehitajad on endale appi võtnud ning kellele töö eest raha otse peo peale laotakse.

See ei tähenda, et mehed peaksid kohe töötuks jääma. Neil tuleb oma kvalifikatsiooni tõestada ning vajadusel tõsta ja makse maksta. Kes ehitamisega vähegi kokku puutunud, teab, kuidas suurte ehitusspetsialistidena tutvustavad end endised tööta jäänud autoremondilukksepad, teedeehitajad jt. Ehitamine on justkui päästerõngas, millega saab iga mees ilma hariduse, teadmiste ja oskusteta perele leiva teenitud.

Aastas antakse Eestis välja umbes tuhat eramaja ehitusluba, neist ainult paarkümmend ehitatakse ise ehk spetsialistide abita. Valdav enamik tellijaid otsib endale sobiva ja taskukohase ehitusfirma.

Maja ehitamiseks on nii praegu kui tulevikus vajalik projekt, ehitusluba ning ehitise valmides kasutusluba. Projekti peab kinnitama arhitekt (või keegi teine erialast pädevust omav isik) ja omavalitsus annab ehitusloa.

Kuni 60ruutmeetrise ehitusaluse pindalaga ja kuni 4meetrise kõrgusega väikeehitise ehitamiseks piisab omavalitsuse kirjalikust nõusolekust, kui ehitis ei ole avalikus kasutuses. Uue seaduse järgi peab omaniku järelevalvet teostama vastavat pädevust omav spetsialist. Uues eelnõus on ehitise tellija huvide kaitsmiseks sisse viidud kohustuslik kindlustus ehitusettevõtjale, samuti kasutuslubade nõue elamutele.

Uue seadusega määratakse kindlaks ka erinevate toimingute eest tasutavad riigilõivud ning nende jaotamise süsteem. Ühepereelamu, suvila, aiamaja ja taluhoone ehitusloa väljastamine maksab eelnõu järgi 1000 ja kasutusloa väljastamine 120 krooni. Muude ehitiste puhul maksab ehitusluba 3000 ja kasutusluba 1000 krooni.

Kokkuvõtvalt: ehitus peab käima ehitusprojekti järgi, ehituseks peab olema ehitusluba ja ehitada võib ettevõtja, kes on registreeritud riigi erinõuetega aladel tegutsevate ettevõtjate registris.

Autor: Neeme Nõmme