- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Politseinike alalisel stressil hulk põhjusi
Avalikkusele on teatatud: politseinikes tekitab stressi psühhoos nende ümber. Tegelikud stressipõhjused on hoopis teised (vt ka ?Miilitspolitseinikud Eesti Vabariigis?,ÄP, 28.09.). Esitaksin neist mõned.
Politsei mitmetel ametikohtadel peavad töötama kõrgharidusega inimesed. Nii enamjaolt ongi, kuid esineb ka erandeid. Kõrgharidusega inimesi kamandavad või juhendavad puuduliku haridusega ülemused või koguni keskharidusega tegelane, kel pole asja olnud ka mitte Paikusel.
Omaette teema ja politseinikes paksu meelepaha tekitaja on preemiate määramine. Need pannakse kabinetis koos premeeritavaga vahel paika nii: mõtleme, mida sulle veel kirja panna. On alust arvata, et seda kirjapanijat preemiasaaja ka meeles peab. Tavaliselt antakse taolistele lemmikutele ka lihtsamaid tööülesandeid plusspunktide kogumiseks.
Tõsine probleem on töö korraldamine. Tundub, et kõrged ülemused ei tea, mida teevad jaoskondade ülemad. Tõsiselt häirib ja pärsib politseinike töötulemusi see, kuidas ja kuhu keegi on paigutatud, mis tingimustes töötatakse. Kõik see puudutab eriti mõttetöö tegijaid, uurijaid-juurdlejaid, kellest otseselt oleneb kogu politseisüsteemi edukas lõppresultaat. Sobimatud ülemusteks on isikud, kes probleemide lahendamise asemel soovitavad ? kui ei meeldi, mine minema!
Koormaks süsteemile on ka politsejaoskondades tähtsatel ametikohtadel istuvad teenekad miilitsad, keda seal hoitakse põhjendusega ? las lohistavad pensionini välja. Pahatihti ei ole nad suutelised ega tahagi enam tööd teha. Koos enda pensionini lohistamisega lohistatakse ka politseijaoskonda.
Hetkel kuum
Probleeme on politseinikel korralike töövahenditega. Oma raha eest ostetakse neid selleks, et teha riigitööd. Eesti politseis on tavaks, et kõigepealt saavad korraliku tehnika kõrged ametnikud. Viimasena jõuab see otsese töötegijani ? püss antakse kõigepealt kindralile ja alles siis lahingusse minevale sõdurile. Kindraleid on palju, sõdureid aga väga vähe.
Väiksema kraadiga politseiametnike töönädal peab olema 40 töötundi. Lisaks peab politseinik oma põhitöö kõrvalt vastavalt graafikule olema ööpäev läbi valves. Neid ületunde aga näidata ei tohi ja seega jääb töö tasustamata ? ööpäevase valveteenistuse eest lubatakse vaid üks vaba päev. Loomulikult kannatab põhitöö, mis on niigi pingeline ja suuremahuline.
Tegelikult on töökoormustega asjad veel hullemad, sest palju konstaableid on puudu. Inimesed peaved tegema tööd 3-5 piirkonnas. Vast ei tasugi mainida, et palka saavad mitut rege vedavad konstaablid ühe eest. Lisaks kõigele on paljudel politseinikel korteriprobleemid, mille mittelahendamisteks leitakse küllaldaselt põhjendusi.
Suitsetamine. Toss jaoskondade koridoridest ja trepikodadest tungib kabinettidesse. Kannatavad mittesuitsetajad ja külastajad.
Palju on pajatatud ja kirjutatud napsitavatest politseinikest ja nende tehtud avariidest, käitumistest. Kuid ühest traditsioonist vaikitakse targu ? jaoskondades korraldatakse pummelunge. Sageli läheb juba päeval lahti tugev kärarikas jooming ja kestab hilisööni, politseiautodega käiakse viina järel ja veetakse purjus seltskonda koju. Tähtsad ülemused ei suuda kuidagi endale selgeks teha, mida tähendab politsei.
Autor: Jüri Liim
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele