Iga raudkapp pole veel seif

Tänapäeval on juba üsna tavaline, et seifid ei ole mitte ainult kontorites, vaid ka kodudes. See on põhjustatud nii sellest, et inimesed jaksavad seifi osta ja neil on, mida seal hoida, kui ka sellest, et paljud kontorid on kolinud kodudesse.

Raudkappi ja seifi on võimalik eristada juba raskuse järgi. Korralik seif kaalub üldjuhul palju, näiteks laua alla mahtuv seif vähemalt 200 kilo.

Seifil ei ole jalgu ega rattaid ja ta on ankurdatud põranda külge. Seifi nime all müüakse ka tooteid, millel on rattad all, kuid rattad kuuluvad siiski tooli ja jalad laua alla.

Seifi uks lukustub neljast küljest, mis tähendab, et uks ei avane väänates. Küll aga saab raudkangiga lahti murda raudkapi ukse.

Seifil on üle 13 cm pikkused võtmed, kuna lukk ja mehhanismid on sügaval ukse sees. Murdvarguse korral uks ei avane väänates ning augu tegemine nõuab aega, oskusi ning spetsiaalseid tööriistu.

Seifide lukustamiseks on kasutusel võtmelukk, mehhaaniline või elektrooniline koodlukk. Suurema turvalisuse tagamiseks kasutatakse kahte lukku korraga.

On tulekindlad seifid, deposiitseifid ja dataseifid ehk andmekandjate laekad.

Tulekindlad seifid kaitsevad dokumente tule eest, kuid sellises seifis tõuseb temperatuur 100 kraadini, mis rikub disketid ja filminegatiivid, seetõttu tuleks ikkagi osta seifi ka eraldi databoks.

Deposiitseifid on sellised, kuhu raha lastakse spetsiaalsest pilust sisse ilma ust avamata. Raha võtab välja autoriseeritud isik, kellel on võti või kes teab koodi.

Infotehnoloogia arenguga on väga populaarseks saanud nn dataseifid, kus kaitstakse disketi ja CD peal olevaid andmeid.

Andmekandjate laegas ehk dataseif on märksa odavam kui seif, kuid pakub täielikku kaitset kuni 1000kraadise kuumuse eest elektroonilistele andmekandjatele. Kuid selline laegas pole varguskindel. Enamasti kasutatakse andmekandjate laegast siiski seifi lisavarustusena.

Kodukasutaja ostab enamasti alla 5000 krooni maksva tulekindla raudkapi. Raudkapp on hinnaklassilt odavam, kuid annab ostjale talle vajaliku turvalisuse. Turvalisuse tõstmiseks võiks raudkapi kinnitada seina või põranda külge.

Kodukasutaja hoiab enamasti raudkapis talle tähtsaid dokumente, ka kuldasju, raha ja relva.

Uute majade ehitamisel on kasvanud huvi seina sisse paigaldavate seifide vastu. Oluline on muidugi betoneerida seif korralikult seina sisse ? kus sein kõige paksem, seal seifil kõige parem. Kui soovitakse seinaseifis hoida raha ja väärtpabereid, siis tuleb seifi paigaldamisel arvestada ka sellega, et tulekahju kustutamiseks kasutatud vesi ei satuks seifi sisemusse, seetõttu pole otstarbekas paigutada seifi näiteks keldripõrandale.

Tavaliselt pannakse seif näiteks pööningule, kuid igal juhul silma alt ära. Näiteks uksetagused on sobilikud. Seinaseifide paigutamisel on kõige levinumad kohad maalide ning piltide tagused.

Autor: Meelis Kass