Maa väärtus ja maamaks

Pahatihti armastatakse panna võrdusmärk maa väärtuse (maksustamishinna) ja aastase maamaksu vahele. See kehtib vaid siis, kui maksumäär jääb muutumatuks. Maksu suuruse määrab ikka maksumäär ja see on kohalike omavalitsuste kätes, samuti laekub maamaks 100-liselt kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

Raske uskuda, et ükski omavalitsus, kus on tegu vähegi suurema väärtuste tõusuga, jätaks maksumäära muutumatuks. Üldjuhul on võimalik ka seaduses ette antud maksumäärade vahemikku silmas pidades alandada määra sedavõrd, et maksukoormuse tõusu ei teki. Teisalt on võimalik maksukoormust kasvatada ka ilma igasuguse ümberhindamiseta (seda on pärast eelmist hindamist 1996 maksumäära tõstmise kaudu ka tehtud). Ometi on maamaks võrreldes SKP ja üldise maksukoormusega olnud suhteliselt muutumatu (vt tabel).

Maa turuväärtus maksu alusena on vähestest alternatiividest siiski parim, sest see peegeldab suhteliselt hästi maksumaksjate maksevõimet. Sotsiaalprobleemid, mis kerkida võivad, tuleb lahendada eelkõige madalamate maksumäärade, soodustuste ja vabastuste kaudu.

Riigi ja kohalike eelarvete kontekstis on maamaks eelkõige kohaliku eelarve tuluallikas. Maksutulud on riigiga seotud kahel viisil: riik on suurim maamaksumaksja, teisalt on enamik omavalitsustest riigi osalisel ülalpidamisel. Nii üks kui teine asi on otse loomulikult oluline riigieelarve seisukohalt.

Võrreldes OECD maadega on Eestis äärmiselt madal kinnisvaramaksu koormus (enamik riike maksustab ka hooneid ja muidki objekte).

Maamaksu laekumine on ligilähedaselt 100. Seda on hea teada mitte ainult maksukogujal, vaid ka ausal maksumaksjal. Ülejäänud maksude puhul saame üldjuhul rääkida ainult oletuslikust laekumisest ja needki protsendid on oluliselt madalamad.

Eesti areng on jõudnud sinnamaani, et üha enam võiks maksumaksja huvi tunda selle vastu, milleks maksutulusid kasutatakse. Nt paljudes USA piirkondades on tavaks, et kinnisvaramaksust laekunud tulu kulutatakse eesmärkidel, mille kaudu otseselt või kaudselt tõuseb piirkonna kinnisvara väärtus ?kulutused teede ja tänavate ehitusele ja korrashoiule, piirkonna heakorrale.

Kui raha kasutamine on läbipaistev, maksavad ilmselt ka maaomanikud maamaksu parema meelega. Ühelgi omavalitsusel ei ole kohustustust selliseks aruandluseks, kuid samal ajal puuduvad ka takistused.

Autor: Aivar Tomson