Aeglustumistsükkel annab endast märku

Maailma majanduse edasise arengu osas ei andnud ei suvi ega ka varasügis vastust küsimusele, kas majanduskasvu aeglustumise madalaim punkt on juba läbitud või mitte. Maailma majanduse kasvutempo languse negatiivne mõju on eurotsoonile tavaliselt avaldunud ligi pooleaastase viitajaga. Europiirkonna aasta alguse küllaltki optimistlik majanduskasv ilmutas teises kvartalis selgeid aeglustumise märke.

Väliskeskkonna arenguga võrreldes oli Eesti majanduse rohkem kui 5line reaalkasv esimesel poolaastal isegi oodatust kiirem ja püsis keskmises perspektiivis jätkusuutlikuks hinnatud piires. Paraku ei ole veel alust öelda, kas see põhines üksikute sektorite paranenud konkurentsivõimel või ei jõudnud välismõjud veel täies mahus avalduda.

Võib juhtuda, et Eesti majandus jõuab majanduskasvu aeglustumise madalaimasse punkti 2002. aasta alguses. Sel juhul on võimalik, et erinevalt senistest prognoosidest võib Eesti majanduskasv järgmisel aastal jääda 2001. aasta omast märkimisväärselt väiksemaks. Avalik ja erasektor peavad oma tegevuse kavandamisel arvestama ka sellise stsenaariumiga. Sisenõudluse, eelkõige laenamisel põhineva tarbimise püsimine mõistlikes piires on majanduse tasakaalu säilitamise peamine eeldus.

Väliskeskkonna mõjud Eesti majandusele lähtuvad peamiselt Põhjamaadest ehk Soomest ja Rootsist kui Eesti peamistest välismajanduspartneritest, kes omakorda sõltuvad USA ja Euroopa Liidu arengust. Soome keskpank alandas tänavuse majanduskasvu prognoosi 4lt 1,5le. Vähendatud on ka Rootsi majanduskasvu prognoosi käesolevaks aastaks ? erinevatel allikatel on selle suurusjärk 2 või alla selle.

Intresside liikumise suunda on praeguses määramatuse õhkkonnas raske ennustada, kuid maailma tähtsamate keskpankade hiljutine intresside alandamine 0,5 protsendi võrra toetab vähemalt lühikeses ajahorisondis varasemast ekspansiivsemat rahapoliitilist keskkonda.

Maailma majanduse süvenev jahtumine peegeldus ka esimesel poolaastal kõige selgemalt Eesti väliskaubanduse kasvutempo aeglustumises. Kaupade koguekspordi 50line aastakasv vähenes teiseks kvartaliks ligi 17ni. See peegeldab siiski peamiselt aeglustumist Eesti peenelektroonika allhankeekspordis ning madalseisu metsa- ja puidutööstuse turul. Samas aga suutis näiteks Eesti tekstiilitööstus esimesel poolaastal laiendada toodangu nomenklatuuri ja leida uusi, kohati ebatraditsioonilisi eksporditurge. Seetõttu küündis Eesti SKP kasvutempo võrreldes 2000. aasta sama perioodiga ka teises kvartalis 5,0ni. Suureneva investeeringunõudluse tingimustes tagas valitsussektori säästu kasv välistasakaalu säilimise oodatud piires ja jooksevkonto puudujääk jäi teises kvartalis allapoole 4 SKP suhtes, viimase nelja kvartali keskmisena aga alla 7.

Eeldusel, et välisnõudluse kasv aeglustub ka edaspidi, on praegune palga kasvutempo liiga kiire. Keskmise palga nominaalkasv oli teises kvartalis esialgsetel andmetel eelmise aasta sama aja suhtes 14, mis on 0,5 protsendipunkti rohkem kui esimeses kvartalis. Seetõttu on palgatõusu temaatika jätkuvalt tähelepanu all, sest kui esimesel poolaastal toimunud areng jätkub, õõnestab see pikemas perspektiivis Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Vältimaks sisemaise inflatsioonisurve tugevnemist ning konkurentsivõime langust, peaksid äriühingud revideerima tänavuse aasta esimesel poolel valitsenud töötasupoliitikat siseturule suunatud tegevusaladel. Ekspordisektori ettevõtjate palgakujundus on seni olnud suhteliselt paindlik.

Maailma majandus oli langusfaasis ka enne terroriakte Ühendriikide vastu. Seetõttu majanduse üldine arengusuund traagiliste sündmuste tagajärjel ei muutunud, küll aga suurenes alates 11. septembrist oluliselt negatiivsete stsenaariumide tõenäosus.

Arvestades, et väliskeskkonna mõju Eesti majandusele avaldub 1?2 kvartali pikkuse viitajaga, on selge, et kuigi Eesti majanduse jaoks lõppes esimene poolaasta edukalt, ei pea kevadised optimistlikud prognoosid enam paika. Kui suurte korrektsioonidega tuleb arvestada, selgub lähikuudel, kuid majandusprognooside korrigeerimine vähenemise suunas on reaalne. Ei ole alust eeldada, et Eesti majandusel läheb oluliselt paremini kui Põhjamaade omal.