Riigikogus täna arutlusele tulev uus alkoholiseaduse eelnõu keelustaks jõustumisel õlle, siidri ja longero-tüüpi jookide müügi kioskitest, kirjutab Eesti Päevaleht.
?Eelnõu paneb alkoholi putkakaubandusele piirangu peale,? ütles mõõdukast majanduskomisjoni liige Jüri Tamm. ?Kui müük toimub pimedal ajal, pole luugist näha, kas klient on alaealine, kaifi all või süüdimatu.? Tamme sõnul peab alkohol olema müügil vaid poodides, kus on valge ning tegevus avalik.
Tema hinnangul on taoline lahjade alkohoolsete jookide keeld vajalik eeskätt noorte pärast. Just nooruses satuvad paljud inimesed alkoholist sõltuvusse, märkis Tamm. Õllest ja siidrist ohtlikumaks pidas Tamm erinevate kangete napsude põhjal tehtavaid longerojooke.
R-kioskite ketti haldava Lehtimaja Eesti turundusjuhi Mart Rammo sõnul kaotavad uue nõude tõttu eeskätt kioskid, mis on terve ööpäeva avatud. ?Lühikeses perspektiivis on see ka meile halb, kuid tugevat pommi ei tähenda. Võib olla tuleb mõni üksik kiosk kinni panna. Vaatame siis oma joogisortimendi üle. Juba praegu on meil pearõhk karastusjookidel,? rääkis Rammo.
Artikkel jätkub pärast reklaami
2002. aasta veebruaris jõustuv seadus peaks poelettidelt minema viima madalakvaliteetsed veinijoogid ehk piketid, mis on laialt levinud tänu maksusoodustusele. Kui veini liitrilt tuleb maksta 10 krooni 40 senti aktsiisi, siis Monastõrskaja Izba või Lati Patsi nimeliselt joogilt vaid kuus krooni ja 40 senti. ?Selliste jookidega kauplemine on kaval nipp ja ka tarbija petmine, sest neid müüakse veini pähe,? märkis Tamm. Tema väitel pole Euroopa Liidus lubatud jookide tootmine, kuhu saab suvaliselt suhkrut, alkoholi ja isegi värvainet kokku segada.
Majanduskomisjoni kuuluv keskerakondlane Liina Tõnisson pidas mõistlikuks ja ratsionaalseks eelnõu sätet, mis lubab rahvamajadel, muuseumidel ja teatritel endil tegelda alkoholi jae-müügiga. Praegu peavad näiteks vabaõhumuuseumid selleks eraldi firma palkama.