Auditifirmalt nõutakse isikukoodi

Puudujäägid äriseadustiku audiitortegevust reguleerivates sätetes raiskavad ettevõtjate aega.

1999. aasta alguses võeti Riigikogus vastu audiitortegevuse seadus, mille eesmärgiks oli sättida õiguslikud alused ning kehtivate seadustega kooskõlla viia juba 90ndate algusest alates praktiliselt toiminud, kuid juriidilise reguleerituse mõttes suures osas isearenemise teed käinud audiitortegevus.

Täies kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu kaheksanda direktiiviga on audiitortegevuse seaduses kirjas, et audiitoriks võib olla lisaks audiitorile-füüsilisele isikule ka audiitorite nimekirja kantud audiitorühing. Audiitortegevuse seaduses sätestatud põhimõtte rakendamiseks muutis seadusandja ka äriseadustikku, jättes välja sätte, mille kohaselt võis audiitoriks olla vaid füüsiline isik.

Täna näib siiski, et kaks aastat ei ole olnud piisavalt pikk aeg, et lõplikult ühtlustada äriseadustiku audiitortegevust reguleerivad sätted audiitortegevuse seaduses kirjapanduga.

Praeguseks on audiitorühinguid juba üle 40. Kehtivate õigusaktide alusel peaks neil olema võimalus teenindada oma kliente audiitorühinguna, määrates kliendilepingus kindlaks juhtivaudiitori ja kliendilepingut täitva audiitori. Võimaluste mitmekesisus oleks ka garanteeritud auditi tellija poolelt ? äriühingu üldkoosolek saab otsustada, kas auditi sooritajaks valitakse füüsilisest isikust audiitor või audiitorühing. Pealtnäha lihtne ja selge, seadusandja tahte ja sätte mõtte osas ei saaks mõistlikul lähenemisel kahtlust tekkida.

Paraku ei saa aga mõistlikule lähenemisele alati panust teha. Ettevõtjad peavad kulutama mõttetult aega ja energiat, et lahendada korrektselt küsimusi, millele õiget vastust ei ole ja ei saagi olla, sest äriseadustiku ja audiitortegevuse seaduse tekstid ei ole kooskõlas. Lõpuni on korrastamata just äriseadustiku audiitortegevust reguleerivad sätted.

Audiitortegevuse seaduse rakendussätete kohaselt jäeti äriseadustiku paragrahvist 328 välja teine lõige, mille kohaselt võis audiitoriks olla vaid füüsiline isik. Ilmselt seadusandja-poolse tähelepanematuse tõttu ei muudetud aga eelnimetatud paragrahvi kolmandat lõiget, mille järgi peab äriühingu poolt äriregistrile esitatavas audiitorite nimekirjas näitama audiitori isikukoodi ja elukoha, mida audiitorfirmal kuidagi olla ei saa. Audiitorite nimekirjale tuleb lisada audiitori nõusolek. Tekib küsimus, kelle siis ikkagi ? audiitorfirma või füüsilisest isikust audiitori? Esmapilgul vormiline ebakõla juhatab sisse olulise sisulise probleemi.

Audiitori kutsetegevuse käigus kliendile osutatavad teenused ja sellega seonduv audiitori varaline vastutus on sisuline otsustu. Seega pole dokument audiitori nõusoleku kohta pelgalt vormitäide, vaid kirjalik nõusolek osutada audiitorteenust ning vastutada kvaliteedi eest.

Audiitori nõusoleku esitamine kohtu registriosakonnale ja selle liitmine äritoimikusse omab seaduses ettenähtud audiitori valimisega seotud toimingute õigusaktidele vastavuse kontrolli ja informatsiooni avalikustamise tähendust.

Selles etapis ei otsustata, kas ja millistel tingimustel audiitorite nimekirja kantud audiitorfirma võib olla audiitoriks, sest nimetatud küsimus on kehtivates õigusaktides juba ühemõttelise jaatava lahendi leidnud. Õigeks tuleks pidada, et ettevõtjad võivad ka praegu soovi korral valida audiitoriks audiitorfirma. Vigane sõnastus tuleb äriseadustikus lihtsalt ära parandada.

Autor: Karen Kunnas