Elamumaa hind Sauel 150 korda kallim kui Põlvas

Tehingute arvukuse suurenemine on otsene viide üldise majanduskliima soojenemisele ning samuti sellele, et inimestes tekib huvi kinnisvarasse investeerida. Seda viimast eelkõige selletõttu, et võimalused selleks muutuvad üha soodsamaks.

Kuigi riigi maa-ameti statistika 2000. aasta teise poolaasta kohta näitab, et elamumaaga ja maatulundusmaaga tehti tehinguid enam-vähem võrdselt, tuleb andmetele objektiivse hinnangu andmiseks meeles pidada, et näiteks Tallinna, Tartu ja Pärnu ümbruses ostetakse maatulundusmaad ennekõike selleks, et see kunagi elamu- või ärimaana kasutusele võtta ? maa pannakse n-ö paremate aegade ootele.

Kõige rohkem suurenes 2000. aasta teisel poolaastal aasta algusega võrreldes elamumaa ostu-müügitehingute arv ? 1,9 korda. Kokku registreeriti maa-ametis eelmise aasta teisel poolel 776 elamumaa tehingut, neist ligi pooled ? 382 ? leidsid aset Tallinnaga piirnevates valdades.

Nõutavaimad on umbes 1200?1500 m² suurused hoonestamata elamukrundid, milliseid lisandub käibesse ka kõige rohkem. Keskmine hoonestamata elamukrundi hind pealinna ümbruses oli eelmise aasta lõpus 170 kr/m², samas kui Eestimaa teistes piirkondades küündis see vaevalt 26 kr/m². 2000. aasta esimese poolaastaga võrreldes langesid ainult Harju maakonna Tallinnast eemal asuvate valdade elamukruntide hinnad ? keskmiselt 25. Mujal jäid hinnad kas samaks või tõusid, näiteks Saue vallas küünib elamumaa keskmine hind juba 300 kr/m², Põlvas aga võib osta hoonestamata maad, makstes ruutmeetri eest vaid paar krooni. Seda silmas pidades märgib ka maa-ameti kinnisvara hindamise büroo, et 541 eluasemekohtade maa tehingut vormistati maatulundusmaa tehingutena keskmise hinnaga Tallinna lähiümbruses 60 kr/m², mujal Eestis 4 kr/m². Maatulundusmaa tehingute arv püsis eelmise aasta jooksul stabiilsena. Maa-amet tõdeb, et mida enam hoogustub põllumajanduslik tootmine, seda rohkem tõuseb hinda ka haritav põllumaa. Metsamaa kõrval on käibesse tulnud suured, üle 30 ha põllumassiivid. Kõige rohkem põllumaad müüdi 2000. aasta teisel poolel Jõgevamaal ? 1186 ha, Eesti keskmiseks hinnaks kujunes 3500 kr/ha, mis on 1996. aastal kehtestatud maa maksustamise hinnast 1,3 korda rohkem. Metsamaad müüdi kõige rohkem Pärnumaal ? 2559 ha, kõige väärtuslikumad metsad laiuvad Põlvamaal, kus hektari keskmine hind on 14 200 krooni.

Valdavalt osalevad kinnisvaratehingutes müüjate ja ostjatena eraisikud (64), pidevalt suureneb välismaalaste osatähtsus eelkõige kinnistute ostjatena (2000. a 4 tehingutest).