Uus seadus lubab töötajal ise oma tööaega korraldada

Järgmise aasta 1. jaanuarist jõustuv seadus ei anna mõistele ?iseseisev otsustuspädevus? sisu. Seetõttu jääb seaduse rakendaja määratleda ja otsustada, kes on need töötajad, kellele võib jätta kohaldamata töö- ja puhkeaja seaduse sätted, mis reguleerivad ületunnitööd ja selle piirnorme, õhtusel ja ööajal töötamist, tööaja korraldust, tööaja arvestust, tööpäevasiseseid vaheaegu, igapäevast ja -nädalast puhkeaega.

Kehtiva töö- ja puhkeaja seaduse jõustumisest 1994. a kuni käesoleva ajani on töötingimused paljuski muutunud, mistõttu on ka töötegemise viisid muutunud mitmekesisemaks ja paindlikumaks. Üha väheneb vajadus klassikalise tööaja korralduse järele, järjest suureneb teenindussektori osatähtsus, aina enam mõjutab töö tegemist tehniliste võimaluste areng, elektrooniliste ja modernsete kommunikatsioonivahendite üha laiem kasutamine.

Töötajal on võimalik tööülesandeid täita ja osaleda tööelus ka siis, kui ta viibib väljaspool firmat. Üha rohkem on tekkimas töö tegemiseks võimalusi ilma, et töötajal peaks olema töötamise koht firmas.

Loomulikult on tööandjal õigus maksta ühekordseid preemiaid või muid enda kehtestatud lisatasusid. Seaduses ettenähtud töötajate arvestus tähendab töötaja puhul, kellele ei kohaldata töö- ja puhkeaja norme, nime ja ametikoha andmete pidamist. Selline dokument on vajalik ka raamatupidamisele palga arvestuseks.

Teised seaduses arusaamatust tekitada võivad sätted puudutavad ületunnitööd ja selle piirnorme. Kehtiv seadus näeb ette ühe piirnormi ? 200 tundi kalendriaastas. Uuest aastast lisandub aastasele ületunnitöö piirnormile võimalus veel teha ületunde selliselt, et nädalas ei ületaks ületunnid koos tööajaga keskmiselt 48 tundi ja seda neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Kuna seadus võimaldab ületunde summeerida, on töötajat võimalik rakendada ületunnitööle neljakuulises perioodis 128 ületunniks.

Vaatamata sellele, et seadus annab järgmisest aastast võimaluse töötajal teha märgatavalt rohkem ületunde, jääb endiselt kehtima tingimus, et ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel.

Uudsena näeb uus seadus ette, et töötajal on õigus varem antud nõusolekust hoolimata hiljem keelduda täiendava ületunnitöö tegemisest, kui see tekitab üleväsimust või kahjustab töötaja tervist, samuti juhul, kui ei täideta üldiseid tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid. Eelnimetatud põhjustel on ka tööinspektoril õigus piirata või keelata täiendav ületunnitöö.

Võrreldes kehtiva seadusega lubatakse uuest aastast 13?14aastasel alaealisel töötada ainult koolivaheajal või osaleda etendusasutuse loomingulises tegevuses. Seadus keelab ka selles vanuses alaealise töö õhtusel ajal, välja arvatud etendusasutuse tegevuses osalemine tööinspektori loal.

Mõned muudatused on ka töötajate puhkeaja korraldamisel. Uuest aastast tuleb töötajate tööaja korraldamisel näha ette lõunavaheaja kestus 30 minutist kuni ühe tunnini.

Täiendavalt tuleb vaba aega anda rasedale sünnituseelseks läbivaatuseks arsti otsusega ettenähtud ajaks. Vaheaja eest säilitatakse töötajale keskmine palk. Järgmisel aastal lisandub uusaastale ja esimesele jõulupühale kaks riigipüha, Eesti Vabariigi aastapäev ja võidupüha, mil pühadele vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra.