Raskustes Spar suleb poode ja otsib ostjat

Eesti suuruselt kolmanda jaeketi Spari kaupluste haldaja Baltic Food Eesti direktori Guido Pärnitsa sõnul vastavad kohalike tootjate kurtmised ettevõtte makseraskuste üle tõele. ?Situatsioon on selline, et meil on küllaltki suur käibevahendite puudus,? lausus ta. ?Likviidse raha puudus on läinud nii suureks, et on ületanud hankijate taluvusvõime.?

Pärnits ei täpsustanud võlgnevuste suurust: ?Antud juhul pole ühtegi sellist nõuet, mis oleks meile üle jõu käiv.? Samas osutuks nõuete summeerimine tema sõnul ettevõttele ?valusaks?.

Hetkel pole keegi esitanud pankrotiavaldust võlgniku suhtes, küll aga on vähendatud kauba andmist Baltic Foodile või sellest hoopiski loobutud.

Põlva Piima juhataja Aivar Häelm ütles, et Baltic Foodi halb käekäik on toidutootjate ringkonnas avalik saladus juba mõnda aega. ?Alles täna hommikul arutasime oma firma inimestega, et mis võiks küll olla Baltic Foodi omanike ärifilosoofia,? rääkis Häelm eelmisel reedel. ?Minu teada on ta piimatööstustele tõsine probleem ja kõigile võlgu. Meie riskihindamise süsteemi järgi on Dagab tugevalt üle keskmise riskiga firma.? Põlva Piim on juba vähendanud kaubakogust, mida müüb teiste hulgifirmade kaudu edasi Dagabile.

Nõo Lihatööstuse juht Toomas Kruustük ütles, et ettevõte ei müü enam Baltic Foodile kuuluvatele kauplustele kaupa. ?Mõned nädalad on kraanid meie poolt nende jaoks kinni,? ütles Kruustük. ?Nad annavad katteta lubadusi, kuid nüüd üritavad maksta.?

Baltic Foodi kauplused on Nõo Lihatööstusele võlgu 100 000 krooni ringis. ?Kahju muidugi, et me ei saa neile enam kaupa anda, sest neil on nii Tartus kui ka Pärnus head müügikohad käes,? lisas Kruustük.

Sarnaselt Nõoga on Baltic Foodile kaubatarned lõpetanud ka Oskari lihatööstus. ?Juba kuu aega ei anna me neile kaupa, sest nad ei maksa,? ütles ASi Oskar LT juhatuse liige Aldo Parik.

Ta ei usu, et tekkinud raskused nii suure jaeketi pankrotti viivad. ?Pigem müüvad nad mõned poed ära ja saavad nii makseraskustest üle,? märkis ta.

Rakvere Lihakombinaadi müügidirektor Janek Oblikas ütles, et kuigi Baltic Food on krediidilimiidi ületanud, siis mingil määral koostöö ikka toimib. ?Päris ilma nad meie kaubast pole,? ütles Oblikas. ?Kõige kergem on kaubatarned kinni panna, raskem on koostööd edasi teha.? Oblikase sõnul võib Baltic Foodi makseraskuste taga olla firma agressiivne kasvustrateegia ehk firma on ennast lihtsalt lõhki laenanud.

Piiratud koostööle Baltic Foodiga võrreldes varasemaga on asunud teiste hulgas näiteks ka Kalev ja Saku Õlletehas.

Guido Pärnitsa sõnul on ettevõtte tänavused likviidsusprobleemid põhjustanud omanikud. Tänavu investeeris ettevõte endiste Rema 1000 kaupluste toomiseks Spari märgi alla ning samuti osteti kevadel kaks kauplust Pärnus, kuid omanikelt selleks vahendeid ei saadud. ?Auk on sellest tekkinud, mitte sellest, et töötaksime kahjumlikumalt, ? lisas ta.

?Meie firma tegevjuhtkond lasi end piisavalt palju hämada omanike poolt,? ütles Pärnits, viidates sellele, et erinevalt sellest aastast on varasematel kordadel lubatud raha kätte saadud.

Baltic Food Holdingu omanikering Pärnitsa sõnul viimastel kuudel muutunud pole, küll aga osaluse proportsioonid ning samuti on vahetatud juhatuse liikmeid. Aktsiate kontrollpakk on läinud Norra kinnisvaraarendaja Selvaagi kätte ? viimane nägi finantsinvestorina, et ei saa Balti jaekaubandusturul tulu, ja on asunud aktiivselt tegutsema, et firma maha müüa, rääkis Pärnits.

Varem Baltic Food Holdingu suuromanike hulka kuulunud Rootsi kaubandusettevõte Axfood müüs enamuse aktsiatest norralastele ning teatas eelmisel reedel avaldatud 9 kuu majandusülevaates, et kannab maha ka oma viimase viieprotsendise osaluse Baltic Food Holdingus, mis toob Axfoodile ligi 42 miljonit Eesti krooni ühekordset kahjumit.

Axfood viitas valdusfirma juhtimisprobleemidele ning eelmise juhtkonna poolt nõukogule pidevalt antud valeinformatsioonile.

Guido Pärnits ütles, et praegu on kontserni tasemel raske müüa Lätis-Leedus tegutsevat ning keeruliste omandisuhetega Baltic Food Holdingut ? aktsiaid on panditud pankadele. ?Eesti tükk oleks absoluutselt müüdav,? märkis ta samas. ?Kui kett saab sellisel viisil omandisuhetelt müüdavaks, siis Eesti poolt ostuhuvi kindlalt olemas.?

Hetkel kuulub Eestis Spari ketti 30 kauplust, üks kauplus suleti Pärnitsa sõnul septembris. ?Kui asi läheb saneerimisele, mis ilmselt peagi järgneb, siis tuleb lähiajal sulgeda veel mitu poodi,? lisas ta.

Viimasel aastal avaturu ja nõrgenenud konkurentide arvel kasvanud Säästumarketi keti juhi Maldar Mäesalu sõnul terve Spari kett Säästumarketile kindlasti ostuhuvi ei paku, sest kettide kontseptsioonid ja kaupluste müügipinnad on erinevad, kuid välistatud pole üksikute poekohtade ülevõtmine.

Mäesalu hinnangul võiks kõige tõenäolisem Spari ostja olla Eestis praegu kahe Rimi kauplusega opereeriv Rootsi-Hollandi ICA Ahold. ?Rimi on tahtnud pikka aega tulla Eesti turule ning teinud sellelaadilisi väljaütlemisi,? lisas ta.

Veel tänavu kevadel toidu- ja esmatarbekaupu müüvate jaekettide hulgas kolmandal kohal asunud Spar pidas ennast turuliidriks Rakveres, Viljandis, Pärnus ja Tartus. Nõrgemalt oli kett esindatud Narvas, Kuressaares, Haapsalus ja Raplas.