Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aktsiatesse tasub investeerida jõukamatel
Hiljuti oli Äripäevas juttu, et fondiplaanide kaudu pensioniks investeerinud inimesed on paari aastaga kaotanud 4-5 miljonit krooni ehk 25% oma alginvesteeringust. Kuna pensionipõlv on veel kaugel, polevat selline investeeringu vähenemine suurem probleem.
Tegelikult ei olegi, kuid ainult väiksele osale kindlustusvõtjatest ? neile, kelle varade maht on sedavõrd suur, et isegi oluline varade mahu kõikumine või vähenemine neid palju ei morjenda. Keskmise pensionipõlveks rahakoguja jaoks on selline olukord aga väga murettekitav.
Enne börsi- ja Venemaa kriisi peeti neid, kes oma sääste kindlustusse investeerisid ja küll garanteeritud, kuid siiski kuni 10protsendilisist aastatootlust ootasid, rumalateks. Üldine arvamus oli, et rahast raha tegemine, see on imelihtne. Osta aktsiaid või kinnisvara ja aasta pärast müüd juba topelthinnaga maha.
Nüüd omame kogemusi, ja fondiplaan on üks kujukas näide, et investeerimistegevusega on seotud suured riskid ning kõiki oma sääste riskantsetesse varadesse paigutada ei ole mõistlik, eriti siis, kui investeeritavate varade maht ei ulatu miljonitesse või koguni miljarditesse. Bill Gates´i heaolu ei mõjuta kuigi palju see, kas tema varade maht on 90 miljardit dollarit, nagu see oli buumi tipphetkel või 55 miljardit dollarit, nagu see on praegu. 100 000 krooni ja 50 000 krooni vahel on tegelikult palju suurem vahe, kui Gates?i 90 ja 55 miljardi vahel.
Mida siis ikkagi teha? Kindlustuse üks põhitõdesid, millest kindlustusfirmad jonnakalt kinni peavad, on see, et kõiki mune ei tohi panna ühte korvi. Ja teine on see, et korvid peavad olema erineva riskiastmega. Ja mida vähem mune on, seda pehmema vati sisse tuleb nad istutada. Kui mune on väga palju, võib osadega nendest ka keeglit mängida.
Teisisõnu ? juhul, kui säästate kuus 1000 krooni, tuleb investeerida madalama tootluse, kuid ka madalama riskiastmega instrumentidesse ja leida selline finantsvahendaja, kes suudab varade säilimist ja kasvu kõige paremini tagada. Kui säästate juba 10 000 krooni, võiks kindlasti osa igakuistest säästudest paigutada ka aktsiatesse. Potentsiaalne tootlus on suurem, aga samuti ka risk.
Pensisonikindlustuse puhul on esmatähtis, et pikaajaliselt oleks tulemus maksimaalselt garanteeritud. Pensionikindlustuse iseloom eeldab, et ma elu jooksul suudan tekitada lisa, mis võimaldab mul vanemas eas tulemit nautida. Seepärast on pensionikindlustuse puhul investeerimisriskide maandamine esmane prioriteet ja seejärel alles suur tootlus. Sest kõrgete riskide puhul võime ilusa tootluse asemel näha ka koledat kaotust, nagu see mainitud fondiplaanide puhul praegu juhtunud on. Ja kindlasti ei ole kõik pensionipõlveks säästjad Bill Gates?id. Pigem vastupidi.
Ennustamine on tänamatu tegevus juhul, kui me ei jälgi pikaajalisi trende ja neid põhjalikult ei analüüsi. Analüütikud suudavad põhjalike andmete analüüsiga trendid paika panna. Kuid ka professionaalsete ennustajate, kelle igapäevatöö on prognoosimine või ennustamine, näiteks ilmajaama sünoptikud, kelle arvamused baseeruvad põhjalikul analüüsil, ei pea alati 100% paika. Ikka tuleb ette üllatusi. Muutujaid on nendes võrrandites liiga palju. Keegi meist ei ole Oskar Lutsu ?Tagahoovi? tegelase Hiromant Pastelli sugune geenius, kes suudab tulevikku ette näha. Kuigi me alatihti proovime.
Täpselt sama lugu on investeerimisega. Säästude paigutamine on investeerimistegevus, mis eeldab tuleviku ennustamist.
Terrorirünnakut Maailma Kaubanduskeskusele New Yorgis oskasid fantaseerida küll ulmefilmide tegijad, kuid enamik analüütikutest, kelle igapäevatööks selliste riskide hindamine oli, pidasid seda võimalust nullilähedaseks. Ometi sai juhtum teoks ja muutis palju kogu maailmas. Rahamaailmas, eriti kindlustuses, isegi väga palju.
Investeerides pensionikindlustusse on tark jätta investeerimisega seotud riskid kindlustusseltsi kanda. Sellisel juhul on tootlus garanteeritud ja me ei pea pead vaevama sellega, kuidas mõjutab minu esmaseid sääste terrorirünnak Ameerikas või sõda Afganistanis. Kui aga raha esmastest säästudest üle jääb, siis võib ka riskantsematesse instrumentidesse paigutada. Fondiplaanidesse. Miks mitte ka aktsiatesse.