Esitajaaktsiad kaotavad kehtivuse

Avalikkuse tähelepanu on enim pälvinud juhtumid, kus omaniku nimele kinnistamata esitajaaktsiate varjamine on tekitanud spekulatsioone poliitikute ning riigiametnike kuulumisest esitajaaktsiate kaudu firmaomanike sekka. Seetõttu on avalikkuse huvi alla sattunud laevafirma Hansatee tuumikaktsionäri, ASi Infortar omanikering.

Samuti peavad aktsiaseltsi põhikirjas aktsiaraamatu pidamist reguleerivad normid olema vastavuses Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse ja äriseadustiku nõuetega ehk põhikirjas peaks sisalduma sätted, et seltsi aktsiad on nimelised ja seltsi aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja.

Seega tuleb peale aktsiate vahetamise teha sellesisulised parandused ka aktsiaseltsi põhikirja ning need veel enne aasta lõppu äriregistrisse kanda. Põhikirja tuleb muuta näiteks ka siis, kui põhikirja kohaselt peab juhatus aktsiaraamatut või kehtestab nõukogu aktsiaraamatu pidamise korra.

Esitajaaktsiaga seotud muudatused põhikirjas on riigilõivuvabad. Et aga paljude aktsiaseltside põhikiri on kinnitatud 1996. aastal, pärast mida on nii äriseadustikus kui ka teistes äritegevust reguleerivates seadustes tehtud hulgaliselt muudatusi, ei piisa enam ainult ühe muudatuse tegemisest põhikirja, vaid see tuleb kooskõlla viia kehtiva seadusandlusega. Kõikidel nendel juhtudel tuleb aga põhikirja muudatuse eest tasuda 700 krooni riigilõivu.

Käesoleva aasta 1. jaanuaril jõustunud Eesti väärtpaberi keskregistri seadus kohustab kõiki olemasolevaid aktsiaseltse registreerima oma aktsiad Eesti väärtpaberite keskregistris hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks. Tänaseks on aktsiad registreerinud 7000 firmast 400. Register ootab suuremat taotluste lainet vahetult enne lõpptähtaega järgmise aasta sügisel.

Aktsiate registreerimine on tasuta. Aktsiate registris pidamise eest tuleb tasuda kvartaalset hooldustasu, mis sõltub äriühingu aktsiakapitali suurusest (börsil noteeritud aktsiaseltsidel võrdub aktsiakapitali suurus turuväärtusega). Hooldustasu alammäär on 250 krooni ning ülemmäär 25 000 krooni kvartalis. See tähendab, et näiteks kuni 1,25 miljoni kroonise aktsiakapitaliga äriühingutel, mis moodustavad 75 protsenti Eestis registreeritud aktsiaseltsidest, tuleks tasuda 250kroonist iga kvartal makstavat miinimumtasu.