• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Esitajaaktsiad kaotavad kehtivuse

    Eestis on ligi 7000 aktsiaseltsi ja kuna aktsialiigi selgitamine nõuab süvenemist firmade põhikirja, ei ole seda tehtud, ütles Eesti väärtpaberite keskdepositooriumi emafirma Tallinna väärtpaberibörsi turunduse ja avalike suhete osakonna juhataja Eva Palu.
    Palu peab tõenäoliseks, et aasta lõpupoole tekib rohkem aktsiaid ümber vahetada soovijaid, sest selle tegemata jätmisel ähvardab ettevõtet sundlõpetamine.
    Spetsialistide hinnangul ei ole esitajaaktsiatega aktsiaseltse Eestis eriti palju.
    Avalikkuse tähelepanu on enim pälvinud juhtumid, kus omaniku nimele kinnistamata esitajaaktsiate varjamine on tekitanud spekulatsioone poliitikute ning riigiametnike kuulumisest esitajaaktsiate kaudu firmaomanike sekka. Seetõttu on avalikkuse huvi alla sattunud laevafirma Hansatee tuumikaktsionäri, ASi Infortar omanikering.
    Samuti peavad aktsiaseltsi põhikirjas aktsiaraamatu pidamist reguleerivad normid olema vastavuses Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse ja äriseadustiku nõuetega ehk põhikirjas peaks sisalduma sätted, et seltsi aktsiad on nimelised ja seltsi aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja.
    Seega tuleb peale aktsiate vahetamise teha sellesisulised parandused ka aktsiaseltsi põhikirja ning need veel enne aasta lõppu äriregistrisse kanda. Põhikirja tuleb muuta näiteks ka siis, kui põhikirja kohaselt peab juhatus aktsiaraamatut või kehtestab nõukogu aktsiaraamatu pidamise korra.
    Esitajaaktsiaga seotud muudatused põhikirjas on riigilõivuvabad. Et aga paljude aktsiaseltside põhikiri on kinnitatud 1996. aastal, pärast mida on nii äriseadustikus kui ka teistes äritegevust reguleerivates seadustes tehtud hulgaliselt muudatusi, ei piisa enam ainult ühe muudatuse tegemisest põhikirja, vaid see tuleb kooskõlla viia kehtiva seadusandlusega. Kõikidel nendel juhtudel tuleb aga põhikirja muudatuse eest tasuda 700 krooni riigilõivu.
    Käesoleva aasta 1. jaanuaril jõustunud Eesti väärtpaberi keskregistri seadus kohustab kõiki olemasolevaid aktsiaseltse registreerima oma aktsiad Eesti väärtpaberite keskregistris hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks. Tänaseks on aktsiad registreerinud 7000 firmast 400. Register ootab suuremat taotluste lainet vahetult enne lõpptähtaega järgmise aasta sügisel.
    Aktsiate registreerimine on tasuta. Aktsiate registris pidamise eest tuleb tasuda kvartaalset hooldustasu, mis sõltub äriühingu aktsiakapitali suurusest (börsil noteeritud aktsiaseltsidel võrdub aktsiakapitali suurus turuväärtusega). Hooldustasu alammäär on 250 krooni ning ülemmäär 25 000 krooni kvartalis. See tähendab, et näiteks kuni 1,25 miljoni kroonise aktsiakapitaliga äriühingutel, mis moodustavad 75 protsenti Eestis registreeritud aktsiaseltsidest, tuleks tasuda 250kroonist iga kvartal makstavat miinimumtasu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Adam Erki Enok: elekter on kallis. Aga kes investeeriks tootmisesse, kui hind võib nulli kukkuda?
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Metallid kukkusid halvimasse kvartalisse pärast eelmist finantskriisi
Tööstusmetallide alamindeks on teises kvartalis langenud 26%, mis on suurima langus alates 2008. aasta lõpust. Langusele pöördusid metallid pärast Föderaalreservi 0,75protsendipunktist intressimäära tõstmist.
Tööstusmetallide alamindeks on teises kvartalis langenud 26%, mis on suurima langus alates 2008. aasta lõpust. Langusele pöördusid metallid pärast Föderaalreservi 0,75protsendipunktist intressimäära tõstmist.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Euroopas kardetakse sel talvel maagaasi siseturu lõppu
Euroopa Liidu liikmesriikidel tuleb olla valmis ohuks, kus energiaturg sel talvel killustub ja soov üksteist välja aidata kahaneb.
Euroopa Liidu liikmesriikidel tuleb olla valmis ohuks, kus energiaturg sel talvel killustub ja soov üksteist välja aidata kahaneb.
Nädala lood: täiusliku tormi hoiatus ja sügisene külm dušš, maasikakorjajaid ei kusagil
Jaaninädalal huvitas Äripäeva lugejaid enim, mida on öelda tuntud investoritel Madis Müüril ja Jaak Roosaarel. Mõlemad ennustavad keerulisi aegu.
Jaaninädalal huvitas Äripäeva lugejaid enim, mida on öelda tuntud investoritel Madis Müüril ja Jaak Roosaarel. Mõlemad ennustavad keerulisi aegu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.