Nordea tegevdirektor Thorleif Krarup ütles panga kvartaliaruande tutvustamise pressikonverentsil, et panga tulemuste nõrgenemine on seotud üldise majandusolukorra halvenemisega. Pangajuht prognoosib finantsturu seisu paranemist alles tuleva aasta lõpuks.

Ebaõnnestunud laenud, mille suurus ulatub 3,26 miljardi Eesti kroonini, olid põhiliselt seotud kümne suure firmaga. Just majandusolukorra ebakindlusele viidates ütles Thorleif Krarup, et laenukahjum võib veelgi kasvada ja et pank on igaks juhuks varunud veel umbes 1,6 miljardit krooni uute võimalike kahjumite katteks. Kokku moodustas laenukahjum 0,66% kõigist panga antud laenudest. Eelmisel aastal oli vastav näitaja 0,18%.

Danske Securitiesi analüütik Matti Ahokas arutleb sel puhul Taloussanomates, et miks jätab Nordea nii suure summa määratlemata kahjude katteks, kui teised pangad ei ole seni midagi sellist teinud. Ta küsib, kas tegemist on lihtsalt panga ettevaatlikkusega või on pangal varuks veel üksjagu lootusetuid laene, millest seni ei räägita.

Nordea panga tuludes on suur osakaal väärtpaberitel. Seetõttu on järsk langus maailma aktsiaturgudel panga tulusid tõhusalt kärpinud ? üheksa kuuga on kapitalitulusus alanenud koguni 93%. Selle aja jooksul on Nordea kõigist fondidest kasumis ainult kaks, mis on seotud metsa- ja ravimitööstusega. Kokku on panga varahaldus, kuhu alla käivad ka nimetatud fondid, tootnud üheksa kuuga kasumit 685 miljonit krooni.

Turgudele üllatuseks teatas Nordea, mille kindlustustulud olid vähenenud 23%, et soovib kahandada kahjukindlustusega seotud riske. Sel eesmärgil on ta alustanud teise kindlustusfirma Tryg-Baltica suuromaniku, Taani sihtasutusega Tryg i Danmark läbirääkimisi, et loobuda Tryg-Balticas enamusosalusest ja vähendada see kümnele protsendile. Osapooled loodavad selles kokkuleppele jõuda tuleva aasta esimeses kvartalis.

Tryg-Baltica sai teatavasti Nordea osaks läbi mitmete liitumiste, kui see ühines kõigepealt Taani Unibankiga ja siis Soome-Rootsi MeritaNordbankeniga Nordeaks.

Praeguse otsuse puhul pakub huvi see, et veel septembris kinnitas Krarup Nordea soovi kahjukindlustusega jätkata. Arvatakse, et tegevdirektor on pidanud juhatuse surve ees taganema.

Nordea ärikasum kolmandas kvartalis oli 3,57 miljardit Eesti krooni, mis on 66% väiksem kui teises kvartalis. Üheksa kuu ärikasum on 22,8 miljardit krooni, mis on mullusest ligi kuus korda väiksem. Analüütikud olid oodanud 26,6 mld krooni suurust ärikasumit. Kasum aktsia kohta kahanes eelmise aastaga võrreldes 0,47 eurolt 0,35 eurole.

Ärikasumi kahanemise põhjus oli see, et tulud kahanesid kuludest kiiremini. Pangakontserni kolmanda kvartali kulud olid 14,8 miljardit krooni, mis aastatagusega võrreldes on 2,5 miljardi võrra suuremad. Selle tagajärjel tõusis kulude ja tulude suhe 60 protsendile. Pank teatas, et alustab tuleva aasta algusest märgatavat kulude kärpimist ja soovib kulude ja tulude suhte viia 50-le.

Panga hallatavad varad olid septembri lõpu seisuga 1361,6 miljardit krooni, mis juuniga võrreldes on 219 miljardit vähem.