• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Konkurentsiameti roll on suurenemas

    Uus konkurentsiseadus laiendab oluliselt nende tehingute ringi, mille lõpule viimine sõltub konkurentsiametilt loa saamisest.
    Riigikogu poolt käesoleva aasta 5. juunil vastu võetud ja 1. oktoobril jõustunud uues konkurentsiseaduses (edaspidi ka "seadus") kasutatav koondumise mõiste on laiem, kui senises seaduses määratletud termin ühinemine.
    Seni kehtinud seaduse alusel tuli konkurentsiametile seaduses ette nähtud tingimustel teatada ettevõtjate ühinemisest, kusjuures ühinemise all peeti eelkõige silmas ühinemist äriseadustiku tähenduses.
    Äriseadustiku § 391 kohaselt võivad äriühingud ühineda selliselt, et lõppenuks loetakse vastavalt kas ühendatav ühing või mõlemad ühinevad ühingud. Kui lõppenuks loetakse mõlemad ühinevad ühingud, siis asutavad need uue äriühingu.
    Uus konkurentsiseadus räägib ühinemise asemel ettevõtjate koondumisest.
    Seaduse kohaselt hõlmab koondumine lisaks ühinemisele ka ühe ettevõtja või ettevõtjate poolt ühiselt valitseva mõju omandamist teise ettevõtja või tema osa üle. Koondumiseks peetakse ka kahe või enama ettevõtja poolt ühise ettevõtja asutamist, mille äritegevus on kavandatud pikaajalise ning iseseisvana.
    Valitseva mõju omandamine võib toimuda osaluse omandamise kaudu, erinevate lepingute alusel, samuti omandades muul viisil õiguse teise ettevõtja tegevust oluliselt mõjutada.
    Kui varem kehtinud seaduses käsitleti ühinemisena valitseva mõju saavutamist teise ettevõtja üle tervikuna, siis uue konkurentsiseaduse kohaselt on kontrollile allutatud ka valitseva mõju omandamine ettevõtja osa üle.
    Ettevõtja osa seaduse tähenduses on ettevõtja vara või ettevõtja organisatsiooniliselt iseseisev osa, sealhulgas ettevõte, mis on äritegevuse aluseks ja millele on selgelt omistatav turukäive.
    Seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt peetakse osa all silmas eelkõige müüja sisemist allüksust (osakond, allasutus) või spetsiifilisi varasid, mis iseenesest võivad olla äritegevuse aluseks (kaubamärgid, litsentsid).
    Varasem seadus nägi ette, et ühinemisest tuleb eelnevalt konkurentsiametile teatada, kui ühinevate poolte aastane käive kokku ületab 100 miljonit krooni või ühinevad pooled eraldi või koos omavad kontrolli vähemalt 40 protsendi üle kaubaturust.
    Uus seadus sätestab, et koondumist kontrollitakse, kui selle osaliste ülemaailmsed käibed kokku ületavad 500 miljonit krooni ja vähemalt kahe koondumises osaleja ülemaailmne käive ületab kummalgi 100 miljonit krooni ning vähemalt ühe ühineva ettevõtja või ettevõtja või tema osa, kelle üle omatakse valitsevat mõju äritegevus toimub Eestis.
    Erinevalt varasemast seadusest, mille puhul ettevõtja katsumused piirdusid ühinemisest teatamisega ning sellele järgneva ühe kuu pikkuse ootamisega enne ühinemise lõpule viimist, on kehtiva seadusega konkurentsiametile peadirektori või tema asetäitja isikus antud õigus koondumine keelata, kui see võib tekitada või tugevdada turguvalitsevat seisundit, mis oluliselt kahjustab konkurentsi kaubaturul.
    Konkurentsiameti vetoõiguse puhul teeb seadus ettevõtja huvides siiski mõningad mööndused. Nimelt on § 27 lg 3 kohaselt võimalik anda koondumiseks luba kehtestades koondumise osalistele koondumisega seotud tingimused ja kohustused.
    Uue konkurentsiseaduse eelnõu ette valmistanud töögrupp on eelnõu seletuskirjas võimalike kohustustena pakkunud välja äritegevuse osast või eksklusiivõigustest loobumise, samuti infrastruktuurile või põhitehnoloogiale juurdepääsu võimaldamise.
    Viidatud sätte kohaselt on vastavate ettepanekute tegemine koondumise osaliste endi ülesanne, mida loa andja aktsepteerib või mitte. Kohustuste võtmise eesmärk peaks olema konkurentsi kahjustamise vältimine.
    Rakendussätted näevad ette, et uut seadust kohaldatakse kõigi konkurentsi kahjustavate kokkulepete, kooskõlastatud tegevuste ja otsuste suhtes, mis kehtivad seaduse jõustumise hetkel ja mis teostatakse pärast seda.
    Juhtumeid, mille menetlemine on alustatud enne 1. oktoobrit 2001, menetletakse vastava juhtumi menetluse alustamise ajal kehtinud seaduse järgi. Seega, kui ettevõtjad on sõlminud kokkuleppe koondumisena kvalifitseeruva tehingu kohta (ühinemisleping, osaluse ost-müük jne) enne seaduse jõustumist, kuid ei ole enne sellest enne 1. oktoobrit konkurentsiametit teavitanud, tuleb nende suhtes kohaldada uue seaduse nõudeid.
    Kui teade esitati vana seaduse alusel enne uue jõustumist viiakse menetlemine lõpule seni kehtinud seaduse alusel ning luba taotleda ei ole vaja.
    Kooskõlas seaduse §-ga 25 lg 1 teatatakse kontrollimisele kuuluvast koondumisest Konkurentsiametile ühe nädala jooksul arvates vastavalt kas ühinemislepingu sõlmimisest, valitseva mõju omandamisest, ühise valitseva mõju omandamisest või väärtpaberite avaliku ostupakkumise väljakuulutamisest.
    Arvestades, et valitseva mõju omandamine võib toimuda erinevate tehingute kaudu, tekib paljudel juhtudel kindlasti raskusi vajaliku hetke tuvastamisega.
    Küsimusi võib siinjuures tekitada näiteks erinevate eelkokkulepete sõlmimine (näiteks äriühingu osaluse omandamisel).
    Eelnõu seletuskirjas märgib selle koostaja, et teatamiskohustus algab hetkest, kui on sõlmitud leping, mis lubab osapooltel sellele toetudes loota koondumise jõustumist ning ei ole võimalik ühepoolselt lepingust loobuda.
    Toodud eelkokkuleppe näite puhul tuleks seega hinnata konkreetse kokkuleppe tingimusi.
    Tegelikult on teatamiskohustuse nõudele tähelepanu pööramine võimalikult varases järgus koondumisplaane pidavate ettevõtjate eneste huvides. Koondumisena käsitletavate tehingutega seondub üldjuhul pikaajaline ettevalmistustöö, mille käigus tehakse märkimisväärseid kulutusi ning avaldatakse võimalikele partneritele olulist informatsiooni.
    Tehingule veto panemine selle viimases järgus (nt ühinemislepingu sõlmimisel) võib põhjustada selle osapooltele raskeid majanduslikke tagajärgi.
    Autor: Ave Piik
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Nafta hind tõuseb kuuendat päeva ja lõppu ei paista
Brenti toornafta jätkas täna kiiret tõusu ja ületas 80 dollari taseme, sest nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist ning varud vähenevad, vahendab Reuters.
Brenti toornafta jätkas täna kiiret tõusu ja ületas 80 dollari taseme, sest nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist ning varud vähenevad, vahendab Reuters.
Ärikinnisvarasektorisse sisenenud Everaus Kinnisvara avas Eesti suurima kontaktivaba minilaokompleksi
Seni põhiliselt elamukinnisvara arendamisega tegelenud Everaus Kinnisvara siseneb jõudsalt ärikinnisvarasektorisse ja avas Tallinna külje all Peetris Eesti suurima kontaktivaba minilaokompleksi.
Seni põhiliselt elamukinnisvara arendamisega tegelenud Everaus Kinnisvara siseneb jõudsalt ärikinnisvarasektorisse ja avas Tallinna külje all Peetris Eesti suurima kontaktivaba minilaokompleksi.
Sakslased valivad Merkelile mantlipärijat
Saksamaa valib pühapäeval parlamendi uue koosseisu, mis omakorda lõpetab ka Angela Merkeli valitsemisaja, vahendab Reuters.
Saksamaa valib pühapäeval parlamendi uue koosseisu, mis omakorda lõpetab ka Angela Merkeli valitsemisaja, vahendab Reuters.