Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kolmandik eelarvest läheb teedele
Täna hommikul toimub linnavalitsuse briifing, kus linnajuhid annavad selgitusi eelarves esitatud numbrite kohta. Eile ei õnnestunud linnavalitsuselt täpsustatud eelarve projekti saada.
?Finantsosakond ei taha veel eelarvet välja anda, nende hinnangul on see veel toores,? ütles Tallinna linnapea Tõnis Paltsu nõunik Peeter-Eerik Ots. ?Homseks (tänaseks ? toim.) aga peavad nad selle valmis saama.?
Algul oli Tallinna eelarve puudujääk 2,2 miljardit krooni, kuid pärast kärpimist vähendati see 1,5 miljardile kroonile.
Tallinna abilinnapea Toivo Ninnase nõuniku kohusetäitja Remo Holsmer ütles, et säästva arengu ja planeerimise amet sooviks teede ehitamiseks saada 297 miljonit krooni.
?Algul planeerimisime 412 miljonit krooni, kuid hiljem olime sunnitud seda numbrit kärpima,? rääkis Holsmer. ?Selle tõttu on probleeme Vabaduse puiesteega, saame 67 miljonit krooni, mis on plaanitust vähem.?
Kommunaalameti eelarve on ligi 515 miljonit krooni, sealhulgas on teedemajanduse eelarve 265 miljonit krooni.
Tallinna abilinnapea Liisa Pakosta taotleb järgmiseks aastaks oma haldusalas olevatesse projektidesse investeerimiseks 336 miljonit krooni. Pakosta ütles, et esialgselt plaaniti taotleda eelarvest 406 miljonit krooni. ?Raudkangide ja peeglite kõrval on meil Tallinnas 60 000 koolilast ja 14 000 lasteaialast, Tallinna haridusasutusi on aga siiani finantseeritud vähem kui mujal Eestis,? rääkis Pakosta.
Raha on Pakosta sõnul vaja koolimajade remondiks, näiteks 73,8 miljonit krooni Tallinna 21. kooli jaoks ja 25 miljonit krooni Nõmme Põhikooli remondiks.
?Tuletõrjeamet tegi ettekirjutuse, mis keelab koolimajja sisse laskmast, sest see on ohtlik,? kirjeldas Pakosta Nõmme Põhikooli olukorda. ?Ainult neli protsenti koolidest vastab tervisekaitse-, pääste- ja tuletõrjeameti nõudmisetele.?
Pakosta sõnul taotletakse 50 miljonit krooni Tallinna pedagoogide palkade tõstmiseks. ?Aga ka selle palgatõusuga ei jõua me tõsta Tallinna pedagoogide palka Tallinna keskmise palga tasemele,? tõdes Pakosta. ?Suudaksime tõsta keskmise pedagoogi palga 5000 kroonile, Tallinna keskmine palk on umbes 7000 krooni,? sõnas ta.
Rahandusministeerium Tallinna juhtide plaani suurt laenu võtta heaks ei kiida. Rahandusminister Siim Kallas kirjutas Postimehes, et ta kardab, et 1,5 miljardit krooni võib heade ehitiste asemel kaasa tuua suure raiskamise Tallinnas.
?Ei ole head ega halba puudujääki, on lihtsalt puudujääk,? sõnas rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik, kommenteerides linnavalitsuse plaani laenata ligi 1,5 miljardit krooni.
Vaarik tõdes, et seadusega ei saa aga Tallinna linnajuhte takistada laenu võtmast. ?See on linnajuhtide südametunnistuse küsimus, otsus on nende endi käes,? sõnas ta. ?Aga see oleks Tallinna enesetapp, kogu riigile väga ohtlik otsus.?
Vaariku sõnul mõjutab nii suure laenu võtmine Tallinna linna ja siis ka kogu riigi krediidireitingut. ?See muudaks omakorda inimeste jaoks laenud kallimaks,? ütles ta.
Vaarik lisas, et selline eelarvekasv on eriti ohtlik maailma praeguste sündmuste valguses. ?Kui peaks juhtuma midagi ootamatult halba, pole Tallinnal mingeid reserve,? sõnas Vaarik.
Peeter-Eerik Otsa sõnul jõuab linnaeelarve volikogusse arutlusele 15. novembril.
___________________________________________