• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tegutseme põhimõttel: kaubandus, mitte abi

    Mitu head aastat tagasi, kui USA arvas Eesti välja nende riikide hulgast, kes otsest abi vajavad, kasutati uue olukorra mõtestamiseks sõnu ?trade, not aide? (kaubandus, mitte abi). Seda turumajanduse põhimõtet on Eesti edukalt rakendanud, selle edendamiseks osaleb Eesti riik Maailma kaubandusorganisatsiooni WTO töös ning 9.-13. novembril Katari pealinnas Dohas neljandal ministrite konverentsil.
    WTO uues läbirääkimiste voorus ei tuleks kõne alla mitte ainult seni WTO lepingutega kaetud teemad, nagu teenuste või põllumajandustoodete turulepääsu tingimused. Otsuseid loodetakse teha ka paljude suhteliselt uute ja tulevikku suunatud teemade kohta. Nt kommunikatsioonitehnoloogiatega seonduv, e-kaubandus, kaubandusega seotud keskkonnaküsimused. Eesti kui tulevikku ja tulevikutehnoloogiatele orienteeritud riik peab oluliseks kaasarääkimist nende teemade juures.
    Mida meile annab üldse osalemine WTO töös või maailma kaubanduses laiemalt? WTO liikmestaatust võib võtta kui võimalust omada soodsamat kauplemist tagavaid kaubanduslepinguid korraga 142 riigiga, kelle omavaheline kaubandus katab üle 90 maailma kaubandusest. Tänu liberaalsetele kaubandustingimustele säästavad eksportöörid igal aastal olulise hulga raha, mida võib võtta kui valitsuse poolt neile välja võideldud pidevat kasumilisa.
    Maailmas ei ole palju riike, mille väliskaubanduse maht ületab riigi SKP. Aastal 2000 ületas meie kaupade ja teenuste ekspordi-impordi kogumaht ligi kaks korda SKP. Eesti kaupleb täna rohkem kui 180 riigiga, eelmisel aastal eksportisid Eesti ettevõtted enam kui 130 riiki. Ekspordi mahult ühe inimese kohta ületab Eesti Leedut üle kahe korra, samuti on meie number suurem kui näiteks Läti, Kreeka, Slovakkia või Poola oma ning ei jää eriti alla Portugalile või USA-le. Kui aga vaadata ekspordi mahu ja SKP mahu suhet inimese kohta, siis näeme, et Eesti liigub mööda ka USAst, Ungarist ja Portugalist. Kõik see näitab üsna kujukalt, kuivõrd sõltuv on Eesti kaubandusest ja kui vajalikuks on meile edasist liberaliseerimist kaasa toov WTO uus läbirääkimistevoor.
    WTOs kasutatav konsensuseprintsiip annab Eestile harukordse võimaluse aktiivseks osaluseks maailma kaubandust puudutavate reeglite väljatöötamisel. Reeglid puudutaksid meid igal juhul ? enamik maailmas sõlmitavaid kaubanduslepinguid, ka mitte-WTO liikmete vahel, sõlmitakse WTO reeglite järgi. Kuid ainuke võimalus nende reeglite kujundamise juures kaasa rääkida on osalus WTOs ja aktiivne osavõtt uuest mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste voorust. Ettevõtjate jaoks on oluline etteaimatavus kaubandustingimustes ja Eesti pidev osalus WTO läbirääkimisteprotsessis võimaldab vaadata tulevikku ning teha pikemaajalisi analüüse oma võimalustest välisturgudel.
    Lisaks annab WTO liikmeks olek võimaluse konstruktiivseteks läbirääkimisteks kandidaatriikidega, kes soovivad alles ühineda selle organisatsiooniga. Eesti puhul omab see argument erilist tähtsust suhetes Venemaaga. WTO üheks aluspõhimõtteks on võrdne kohtlemine kõigi selle organisatsiooni liikmete suhtes.
    Kui Venemaa soovib saada WTO liikmeks, pole tal enam võimalik rakendada Eesti kaupade suhtes diskrimineerivat käsitlust, sh topelttolle. Eesti osaleb Venemaa WTOga ühinemise toimkonnas, kus uuritakse Venemaa kaubanduspoliitika kõiki aspekte. Vaid pärast seda, kui kõik WTO liikmed on andnud nõusoleku uue liikme ühinemiseks, saab kandidaadist liige. See on ainulaadne võimalus lahendada Eesti-Vene kaubavahetusega seotud probleeme.
    WTOs välja töötatud reeglid puudutavad otseselt või kaudselt peaaegu kõiki ettevõtjaid, kuna tegemist on raamistikuga, mis mõjutab ka vaid Eestis oma äri ajavaid firmasid. Eriti tuntav on aga WTO lepingute mõju eksportivatele firmadele. Eestis oli 2000.a. ligi 5700 (5698) eksportivat ettevõtet. Nende hea käekäik on kogu Eesti jaoks oluline, kuna eksportijad loovad uusi töökohti, suudavad pakkuda keskmisest kõrgemat sissetulekut ja neis kasutatakse moodsamat tehnoloogiat ning efektiivsemaid tootmisvõtteid.
    Väliskaubandus ja sellega kaasas käivad välisinvesteeringud on tõestanud oma vajalikkust kiire majandusarengu tagamiseks. Heaks garantiiks sellise arengu jätkumiseks on lisaks 12-le hetkel kehtivale Eesti sõlmitud vabakaubanduslepingule ka meie liikmelisus ja aktiivne tegevus WTOs.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
FI ekspert: intressi fikseerimine on pankadele kasumi võtmise koht
Pangad arvestavad intressi fikseerides riske selliselt, et mitte kahjumisse jääda, vaid pigem kasumit teenida, kirjutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag-Tamm
Pangad arvestavad intressi fikseerides riske selliselt, et mitte kahjumisse jääda, vaid pigem kasumit teenida, kirjutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag-Tamm
Analüüsifirma: Pelotoni aktsia on väärt null dollarit
Analüüsifirma New Constructs hoiatas investoreid investeerimise eest niinimetatud zombifirmadesse, mille väärtus turul võib minna nulli. Üks sellistest on treeninguvarustuse tootja Peloton.
Analüüsifirma New Constructs hoiatas investoreid investeerimise eest niinimetatud zombifirmadesse, mille väärtus turul võib minna nulli. Üks sellistest on treeninguvarustuse tootja Peloton.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Nädala lood: täiusliku tormi hoiatus ja sügisene külm dušš, maasikakorjajaid ei kusagil
Jaaninädalal huvitas Äripäeva lugejaid enim, mida on öelda tuntud investoritel Madis Müüril ja Jaak Roosaarel. Mõlemad ennustavad keerulisi aegu.
Jaaninädalal huvitas Äripäeva lugejaid enim, mida on öelda tuntud investoritel Madis Müüril ja Jaak Roosaarel. Mõlemad ennustavad keerulisi aegu.
Vene Teater otsib sõjakeerises rahupunkti. "Lapsed ei pea teadma, mis on sõda ja surm"
Vene Teater Tallinnas võtab tööle kaks Ukrainast pagenud noort näitlejat, selle teatri juht on pärist Ukrainast. Siiski pole harvad juhud, kus Vene Teatrit seostatakse oma nimest tingituna Venemaaga.
Vene Teater Tallinnas võtab tööle kaks Ukrainast pagenud noort näitlejat, selle teatri juht on pärist Ukrainast. Siiski pole harvad juhud, kus Vene Teatrit seostatakse oma nimest tingituna Venemaaga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.