Eesti brand põrkab umbusule

?See on üks hullumeelne projekt, mida Eestis teostama hakatakse, see brandiotsimise projekt,? ütles peaminister oma tervituskõnes kaubamärgi juhtimise seminaril. Eesti märgi töörühm on välja jõudnud kolme kuvandini. Esimene neist tugineb lausele ?Väike, aga tubli?, siia alla käib näiteks e-valitsus. ?Teine võimalus on näidata ennast looduse kaudu. Kolmas ja kõige ootamatum on märk nimega Maarjamaa. Selles on keskaegsed kirikutornid ja meie sihvakad noored naised. Selliseid tarkasid, kenasid ja sümpaatseid naisi ei olevat mujalt leida,? rääkis Laar.

Ettekannete lõpus toimunud diskussioonil said sõna Eesti ettevõtjad. Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel ütles, et ta on skeptiline tee suhtes, mis on praegu välja pakutud selleks, et leida Eesti riigile oma märk.

?Me ei suuda seda brandi müüa neile, kes seda kandma peavad ehk siis iseendale. Peame uskuma sellesse, mida müüme. Näiteks Iirimaa puhul on juba raske öelda, kas brand on Iirimaa või Guinnessi õlu või kes keda brandi mõttes toetab,? arvas Remmel. Tema sõnul võiks Eesti märgi juures ära kasutada näiteks meie laulutraditsiooni, midagi lihtsamat, ja mitte üritada kõiki omadusi ühe nimetaja alla viia.

?Eesti brand peaks olema raamistik või story, mille sees on erinevad märksõnad,? ütles Eesti Ühispanga asepresident Margus Schults. Tema sõnul võiksid näiteks Eesti finantsmaailma iseloomustavateks märksõnadeks olla ?tugev pangandus?, ?liberaalne majandus?, ?10 aastat oma tugevat raha? ning kõiki liitvaks märksõnaks võiks saada stabiilsus.

Tallinna Keraamikatehase juhataja Reet Hääl avaldas imestust, miks on Eesti brandi kohta tehtud prognoosid ainult 2005. aastani. ?Pikemas perspektiivis peaks vaatama, milline on Eesti viie, viieteistkümne, miks mitte viiekümne aasta pärast,? ütles Hääl.

Peaministri nõunik, ettevõtja Tarmo Sumberg rääkis, et välisinvesteeringute sissevool, eksporditulude kasv ja turism on kolm valdkonda, mida Eesti tuntus kõige enam mõjutab. Sumbergi sõnul on mainekujundusprojekti sihtturgudeks Eesti lähiriigid ja Suurbritannia ning Saksamaa. Majanduslike eesmärkidena Eesti märgi loomisel nimetas ta seda, et kui ?Eesti tuntuks!? plaan realiseeritakse, peaks ekspordis sellega kaasnema juurdekasv 4,4 miljardit krooni ning välisinvesteeringute maht kasvaks 500 miljonit krooni.

Eesti mainekampaaniat kujundama hakkava Interbrandi esindaja Anthony Michael Allen ütles vastuseks küsimusele, mis on teda Eestis kõige rohkem üllatanud, et Eesti pole oma muutustest Euroopale rääkinud.

Alleni sõnul tahab Interbrand võtta Eesti märgi loomisel metafoorina aluseks USAs teadaoleva maanteemärgi Route 66, mis tähistab USA ida- ja läänerannikut ühendavat maanteed. ?Eesti märk võiks olla selline, et kui viie aasta pärast küsitakse Londonis inimeste arvamusi Eesti kohta, on vastusteks ? olin puhkusel Saaremaal selles ilusas mereäärses majas, kogu Tallinna linn on täis supermodelle ja Eestis on totra bürokraatia asemel terve mõistus,? rääkis Allen.

Seminaril jagasid nägemusi riigi kaubamärgi kohta Rootsi, Soome, Hollandi esindajad. Ericssoni esindaja sõnul kannab maailmakuulus sidefirma hoolimata oma globaalsusest Rootsi varjundit. ?Avatus ja kaasahaaramine on Rootsis kultuurilised väärtused. Üldiselt põhineb märk made in Sweden sellel, et Rootsi tooted-teenused on kvaliteetsed, innovaatilised, lihtsad,? ütles Ericssoni peakontori branditurunduse osakonna juhataja Mattias Isaksson.

Soome välisministeeriumi pressi- ja meediaosakonna direktor Yrjö Länsipuro nimetas huvitava kogemusena seda, millisena nähakse Soomet Venemaal. Tema sõnul pole paljude venelaste jaoks Soome mitte Nokia, vaid Viola-juustu maa. See on juust, mida Soomest Venemaale imporditakse. ?Meie Moskva saatkonna pressikonsul on öelnud, et see on endiselt meie imago,? lisas Länsipuro.

Hollandi rahvusvaheliste suhete instituudi vanemteadur Peter van Ham tunnistas, et näiteks Hollandis ei osata Eestist midagi arvata. ?Balti riikidel ei ole Hollandis mingit imagot. Ma arvan, et see on seepärast, et te tulete sellest mustast kastist nimega Nõukogude Liit,? väitis van Ham. Idal on tema sõnul läänes väga halb imago, näiteks Saksamaal rõhutatakse, et kolmandik inimestest jäi kadunuks idas. Kui sakslasele öelda, et laieneme itta, ei ole see just väga hea imago. ?Samal ajal on teil võimalus alustada puhtalt lehelt, sest me ei tea, mida Eesti endast kujutab, teil on võimalik teha midagi uut,? ütles van Ham.