Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaua tehtud, aga ilus pole

    Planeerimis- ja ehitusseaduse parandamise või uue redaktsiooni tegemise vajadusest on räägitud vähemalt viis aastat. See on üks neist seadustest, mille kohta ei saa kuidagi öelda, et ta oleks õnnestunud. Ebamäärane on seaduse järgi toimimine ? selles ette nähtud rakendusakte ei suudetud välja anda ja neid on tänagi puudu. 13. juunil andis valitsus lõpuks riigikogu menetlusse uue ehitusseaduse eelnõu, s.t vaid osa lubatud uuest redaktsioonist. Kuhu jäi aga planeerimine?
    Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse planeerimis- ja ehitusseaduse asemel kahe eraldi seaduse koostamist ressursimahukusega. Jääb arusaamatuks, millist ressurssi on mõeldud. Mis tahes mahukus (materjalid, tööjõud) ei saa olla veenev argument planeerimis- ja ehitusprotsessi õiguskorralduslikuks eristamiseks. Euroopas sellist eristamist ei kasutata. Juba Eesti 1939. a ehitusseaduses käsitleti planeerimist (maade liigitamine, asulaplaan) kui kaasaegse ehitustegevuse tingimuslikku eeldust. Paljudes riikides on ehitusseaduse nimetusse lisatud planeerimise mõiste (nt 1999 Soomes rakennuslaki asemel maankäyttö- ja rakennuslaki).
    Tundub, et eraldi ehitusseaduse tegemise ainus põhjus on ehitusala viimine keskkonnaministeeriumist majandusministeeriumi võimkonda. Ilmselt sellest on ka tingitud eelnõu ilmne ja ülemäärane rõhuasetus ehitusele kui majanduskategooriale. Euroopa riikides käsitlevad ehitusala reguleerivad seadused ehitust kui tehnilist valdkonda. Seejuures normeeritakse eelkõige planeerimise, projekteerimise ja ehitamise tulemust ? ehitist (nõuded ehitisele). Projekteerimist ja ehitamist normeeritakse peamiselt dokumenteerimis- ja pädevusnõudena, s.o kehtestatakse need avalik- õiguslikud nõuded, mille täitmist peab haldusvõim ehitusjärelevalve korras kontrollida.
    Täiesti arusaamatu on eelnõus ehitusjärelevalve (on üksnes omaniku järelvalve) mõiste käsitlemine, õigemini selle traditsioonilise olemuse ja tähenduse kaotamine. Ehitusjärelevalve on valdavalt kohaliku omavalitsuse ja vaid mõnel juhul (nt Saksamaal liidumaade ülesanne) riigikeskne. Eelnõu 6. peatükk üksnes nimetab asutused, kes teostavad riiklikku järelevalvet ning loetleb nende pädevuse ja ettekirjutuse juhud. Tulemus on erinevatele kontrollasutustele hajutatud süsteemitu järelevalve korraldus, mille toimivus on äärmiselt kaheldav. Samas on üldtunnustatud, et ehitusseaduse nõuete täitmise üle tehakse ehitusjärelevalvet ja seda teeb ehitusjärelevalve asutus (inspektsioon). Muud asutused (inspektsioonid) teevad ehituses oma eriotstarbelist (keskkonna-, tervise-, töö-) järelevalvet.
    Eelnõus on liiga suurt tähelepanu pööratud tegutsemisõigusele ehitusalas. Ettevõtja õigust tegutseda erinõuetega tegevusaladel (sh ehituses) on kindlasti vaja reguleerida, kuid selle seaduse kontekstis on tähtsam normeerida tegevust kindlal objektil. Pädevusnõuded ja sellele tuginevaid tegutsemis- ja tegevusõigusi on eelnõus sätestatud justkui ühetähenduslikuna. Tegevusõigus (eelnõu kontekstis) on õigus projekteerida, ehitada konkreetset ehitist või teha ehitusuuringuid või järelevalvet kindlal objektil. Seega erinõuetega ettevõtluse ettevõtjate registrit peetakse tegutsemisõiguse tähenduses ? registrisse kantud ettevõtjal on õigus vastaval alal teenust osutada. See teema (ettevõtlus) puudutab äriseadustikku ja register võiks olla äriregistri osa.
    Olulisem on seaduses sätestada Euroopa riikidega sarnaselt, et kindlat objekti (ehitist, maad, maapõue) võib projekteerida, ehitada, järele valvata, mõõdistada ja uurida vastutav spetsialist ise või tema juhtimise või kontrolli all. Selline nõue on kontrollimehhanismina tõhusam kui tingimus, et ettevõtjal on (registreerimisel oli) pädevuskandja (vastutav spetsialist) olemas.
    Tänaseks on eelnõu algataja jõudnud juba vähemalt 25 protsendi osas oma teksti muuta, kuid paremaks pole see läinud. Iga muudatus kisub seadust segasemaks ja oma eesmärgist kaugenevaks. Viimane ?suur saavutus? oli elektri-, gaasi- ja kaugkütterajatiste kaitsevööndite ning nendega seotud kitsenduste sissetoomine eelnõusse.
    Julgen seda absurdiks nimetada. On ju veel palju kitsendusi, mis on teistes seadustes. Kitsendused ehitamiseks kaldakaitsevööndis, muinsuskaitselistel aladel jne. Neil pole ehitusseadusega midagi pistmist. Põhjendus on kummaline ? need kitsendused kavatsetakse energiaseadusest välja visata. Kas ehitusseadus on siis prügikast, kuhu koguda kõik, mis muudest seadustest kavatsetakse välja visata. Samuti puudub info, millal saabub terviku teine pool ? planeerimisseaduse eelnõu riigikogu menetlusse. Neid eelnõusid tuleb menetleda koos, veel parem ühendada üheks seaduseks, nagu see on normaalne. Planeerimine ja ehitus on üks tervik. Kohe kindlasti ei ole võimalik ehitusseadust vastu võtta, nägemata planeerimisseaduse redaktsiooni.
    Ehitus on Eestis heal tasemel ja ehitusettevõtetes töötab palju oma ala tundvaid spetsialiste alates töömeestest lõpetades inseneride ja juhtidega. Seetõttu ei saa vastu võtta ehitusseadust, mis ajab ka kanad naerma. Isegi majandusministeeriumi tungival soovil mitte.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.