Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus aasta toob euro sularaha
Arveldusrahana on Euroopa ühisraha kasutusel olnud juba peaaegu kolm aastat ? alates 1. jaanuarist 1999.
Uuel aastal vahetavad soomlased, prantslased, sakslased oma rahakottides pikaajaliste traditsioonidega rahvusvaluutad uhiuute eurode vastu. Tõsi, pool aastat on üleminekuaeg. 1. juulini 2002 käibib rahaliidu liikmesriikides paralleelselt kaks valuutat ? rahvusvaluuta ja euro ?, aga alates 1. juulist ainult euro.
Kuna Eesti krooni kursiks kehtestati selle loomisel Saksa marga suhtes fikseeritud kurss (üks Saksa mark võrdub 8 Eesti krooniga), muutus krooni kurss püsivaks ka kõigi teiste Euroopa rahaliidu liikmesriikide valuutade suhtes. Eesti elanikele ja ettevõtjatele on Euroopa ühisraha kasutuselevõtt olnud kasulik.
Juba kolm aastat oleme nautinud olukorda, kus meie tähtsaima väliskaubanduspartneri ja turismi sihtmaa valuuta on püsiva kursiga (2,63 krooni). Ettevõtjate jaoks kadus kursirisk ning ka tihedalt Soomes, Saksamaal või Prantsusmaal käija ei pidanud pidevalt raha tagasi vahetama kartuses, et vahepeal võib valuuta kurss muutuda ebasoodsamaks.
Sularaha kasutuselevõtuga muutub olukord vähemalt eraisikutele veel soodsamaks. Näiteks inimesed, kes liiguvad tihti erinevates Euroopa riikides, ei pea vahetama iga riigi jaoks erinevat valuutat, vaid alates uuest aastast piisab vaid sularaha vahetamisest eurodeks. Nagu öeldud, läheb uuele rahale üle vaid 12 riiki. Rootsisse, Suurbritanniasse ja Norrasse minekuks peame endiselt ostma kroone või naelsterlingeid. Briti suuremad kaubamajad lubasid, et aktsepteerivad maksevahendina ka eurosid, nii et eurode kasutusala laieneb väljapoole selle ametlikku kehtivusala.