Pensioni tõstmise teed:

Arvan, et Eesti riik on piisavalt rikas ja areneb jõudsalt selleks, et pensionäridele vanaduspõlves inimväärset elu kindlustada. Puudub vaid poliitiline tahe. Juba ainuüksi Euroopa Liidu miinimumnõuetest lähtuvalt tuleks tõsta pensione 200 krooni võrra kuus, saavutamaks 40protsendiline tase keskmisest palgast. Pensionäri probleem pole, kust vajaminevad summad leitakse. Pensionäride Ühenduse esimees SVEN PÄRN (Postimees 15.11.2001)

___________________________________________

Puudujäägi võiks katta Eestist välja viidava kapitali maksustamise ning samuti offshore-firmadega tehtud tehingute maksustamisega, Eestist välja viidav kapital või ka meie investeeringud välisriiki tuleks maksustada 26protsendilise maksuga ja offshore-firmadega tehtavad tehingud peaksid minema 20protsendilise maksu alla. Rahvaliidu liige JANNO REILJAN (Postimees 16.11.2001)

___________________________________________

Riigi soov on kindlustada pensionäridele kvaliteetne elukeskkond, kuid võimalus pensione tõsta sõltub ühiskonna üldise jõukuse kasvust, sotsiaalmaksu laekumisest. Pensionäridele on oluline ka kindlus pensionide korreleerumise suhtes üldise majandusliku arenguga. Indekseerimine näeb ette iga-aastase pensionide suuruse ülevaatamise seadusega paika pandud indeksi alusel vastavalt THI ja sotsiaalmaksu fondi keskmisele muudule. Pensionitõus ei sõltu poliitilistest otsustest, vaid põhineb selgel metoodikal.

Tegemist on tagantjärele indekseerimisega, mis on selgem ja lihtsamini kontrollitav. Retroaktiivne indekseerimine aastase viitega keskmist kasutades aitab majandustsükleid ja seeläbi pensione ühtlustada. Rahandusministeeriumi spetsialist KADI OORN (ÄP 06.12.2000)