Vabariigi Presidendi kõne Eesti-Soome äriseminari avamisel

Juhatades sisse järjekordset Eesti - Soome äriseminari, on rõõm tõdeda, et Eesti - Soome majandussuhted on viimase kümne aasta jooksul arenenud just sellises suunas ja pea just niisuguse tempoga, nagu oleme lootnud ja eeldanud.

Loomulikult on sellise kiire ja tulemusliku koostööarengu eelduseks meie rahvaste võib-olla et kogu maailmas unikaalselt lähedased suhted, milledel on pikad traditsioonid ja sajanditepikkune ajalugu.

Et me oleme viimase kümnendi jooksul tõesti palju korda saatnud, sellest annab tunnistust olemasolev lepinguline baas, mis on kahepoolselt tulutoova majandustegevuse aluseks.

Võime öelda, et meie riikide vahel on tänaseks sõlmitud kõik põhilised majanduslepingud: 1992. aastal jõustus investeeringute soodustamise ja kaitse leping; 1993. aastast kehtib Eesti ja Soome majandusliku koostöö ja abi leping.

Need on üksnes mõned näited, mis kinnitavad, et on loodud hea ja tugev alus meie majandussuhete arenemiseks.

Nüüdseks on saanud meie majanduslik koostöö uue mõõtme, see on Euroopa Liidu, aga ka kiiresti globaliseeruva majanduse mõõde. Juba täna on Eesti väliskaubandusest 75 protsenti seotud Euroopa Liiduga.

Eestisse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest on üle 80 protsendi tulnud Euroopa Liidu liikmesriikidest. Soome on nende hulgas vaieldamatult tähtsaim.

Põhikaubanduse järgi on Soome Eesti ekspordi ja impordi järjestuses olnud alati esikohal. Tõsi, kuni käesoleva aastani oli kaubandusbilanss Eesti ja Soome vahel Eestile negatiivne, kuid on rõõm tõdeda, et tänavu kaupleme Soomega juba ülejäägiga.

Eesti põhikaubanduse käibest Soomega moodustab eksport 60 protsenti. Veidi üle 28 protsendi kõigist otseinvesteeringutest Eestisse on tulnud Soomest. Kahjuks pole eestlased suutnud seni olla sama aktiivsed, meie ettevõtted on Soome investeerinud vaid 2 protsenti Eesti riigist välja läinud otseinvesteeringutest.

Olen aga veendunud, et see suhe tulevikus muutub, sest Soome on juba praegu Eesti investeeringute sihtriikide osas neljandal kohal.

Üha laieneva rahvusvahelise koostöö raames on võimalik ja vajalik süvendada regionaalse koostöö mitmesuguseid vorme, mis arvestaks piirkondlikke eripärasid ning seeläbi realiseeriks selle potentsiaali, mis võimaldab meil osaleda maailmamajanduses võrdsete partneritena.

Nagu teada, on Eestis välisinvesteeringud kaitstud ja välisfirmasid koheldakse võrdselt kodumaiste firmadega. Ka tulevikus on meie eesmärgiks jätkuvalt stabiilse ja kindla majanduskeskkonna hoidmine, kus on kindel tegutseda nii Eesti kui ka

välismaistel ettevõtjatel.

Tuleviku edu peitub kindlasti ka suutlikkuses ajaga kaasas käia, hariduses, igakülgses koostöös. Meie riikide soodne strateegiline asend Läänemere regioonis, Põhjala kõige atraktiivsemas piirkonnas, on meie majandusarengu üheks nurgakiviks. Läänemere regioon moodustab ühtse terviku.

Mitmekülgne ja kõiki siinseid riike haarav koostöö on loomulik ja vajalik. Sellele toetub ka meie majandussuhete tulevik.

Äriseminar peab pöörama pilgu tulevikku. Hea koostöö saab põhineda vaid tervel konkurentsil. Kuigi Eesti ja Soome koostöö on seni olnud edukas, ei ole kaugeltki kõik võimalused ammendunud.

Vägagi perspektiivikas kujunevad lähitulevikus keskkonnasõbralikud tehnoloogiad, st. keskkonnakaitse töövahendid, millest võidab vahetu ümbruskond ja ka globaalne

keskkonnakaitse, bio- ja geenitehnoloogia.

Eesti teadlased on selles vallas teinud suuri edusamme ja mõned meie selle ala spetsialistid on oma teadus- ja uurimistööd teostamas just Soomes. Soome on täna kõige konkurentsivõimelisema majandusega riik maailmas, Eesti omakorda on oma

majandusvabaduse indeksiga maailma riikide seas kõrgel kohal. Kas pole seetäiendav suurepärane võimalus ja väljakutse edukaks majanduslikuks koostööksSoome ja Eesti vahel?!

Loodan, et tänane seminar annab mõtteid ja tulevikunägemusi meie suhete edasiseks arenguks ja te saate omavahelise mõttevahetuse käigus kontakte veelgi süvendada.

Jõudu tööle!