Vaene naaber rühib rikkaks

Peterburi maanteed ääristavate potisiniste aknaraamidega pilpakülade taha kerkivad sadu miljoneid kroone maksvad tootmishooned. ?Kui Eesti astub Euroopa Liitu, siis Kingissepa rajoonist saab Venemaa sillapea Euroopaga suhtlemisel,? ütleb rajooni administratsiooni juht Aleksandr Drozdenko, kes võttis teisipäeval vastu Eesti-Vene Ettevõtjate Koja delegatsiooni.

Kingissepa ettevõtjad tahavad Eestist piiritust, piima ja mõõdikuid.

?Veel aasta tagasi polnud Kingissepa rajoonis midagi,? ütleb Eesti-Vene Ettevõtjate Koja esimees Oleg Karpikov. ?Praegu uurivad kohaliku piimakombinaadi juhid võimalusi, kuidas osta Eestist toorpiima.?

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist varjusurma langenud rajoon hakkab elavnema, sest rekonstrueeritav fosforiiditehas vajab Eestis toodetud mõõdikuid, ütleb mõõteriistade tootja ASi Aswega müügidirektor Igor Spinjov. ?Viimased seitse aastat oli Kingissepp meie jaoks kadunud maa, sest peaaegu kogu tootmine seisis,? räägib Spinjov. ?Praegu näivad uued tarned naabrite ettevõtetesse meile käegakatsutavad.?

Vaatamata piirituse Venemaale importimise keelule otsib AS Onistar võimalust alustada piiritusetarneid Kingissepa viinatehasele Veda. Ligi aasta tagasi alustanud paarisaja töötajaga Veda soovib osta Rakvere Piiritustehasest 500 tonni kvaliteetpiiritust kuus, sest Eesti kaup on poole odavam. Kui kaugetest Venemaa linnadest Kingissepasse veetav piirituse De Luxe liiter maksab ligi 18 krooni, siis saja kilomeetri kauguselt Rakverest toodav märjuke kõigest ligi 10 krooni, kinnitab Onistari nõunik Tiit Maide. Veda ja Onistar kavatsevad taotleda Venemaa valitsuselt piiritusetehinguks eriluba.

Ligi 3 miljonit liitrit viina tootev Veda täidab praegu 12 protsenti Venemaa siseturu vajadusest.

Kingissepa rajooni areng sümboliseerib Venemaal uut aega, kui Jeltsini ajal välismaale pumbatud dollarid hakkavad ringiga kodumale tagasi pöörduma. Liberaalsete vaadetega majandusnõunikest ümbritsetud president Putin on lubanud alates uuest aastast vähendada ettevõtete tulumaksu 24 protsendini ja seadnud investeeringute soosimise oma lipukirjaks.

Nii viinatehas Veda kui ka linna külje alla rajatav ehitusjärgus klaasitehas Veda-Pak, mis läheb maksma üle 500 miljoni krooni, seisavad Gibraltari pankadesse peidetud Venemaa ärimeeste rahal.

Rajooni tähelennuks tõotab kujuneda aga hoopis Ust-Luuga sadam, mille esimesena käiku mineva söeterminali avamine detsembri lõpul toob kohale president Putini.

Aastaid raiskamise ja edutute rahastamisskeemide tõttu veninud sadamaehitus on saanud surnud punktist üle. Söeterminali Rosterminalugol peadirektor Andrei Simonov näitab eestlastele uhkusega merre veetud tohutu liivalaama ühte nurka kerkivat kaid, mis peab esimesed koormad läände tarnitavat sütt teele saatma juba uue aasta alguses.

Ust-Luuga loodab koostööd Eesti sadamatega jäälõhkujate kasutamisel, samuti mõnede kaubagruppide vennalikuks jagamiseks, kinnitab Simonov.