Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maailma majanduse kriis hiilib kinnisvaraturule?
Kinnisvaratagatiste omanikel tasub tõsiselt kaaluda võetud riskide suurust ning nende realiseerumise tõenäosust.
Suurima võimaliku kriisikoldena mainitakse kaubanduspindu, sest uute kaubanduskeskuste rajamine on võrreldes olemasoleva kaubanduspindade fondiga konkurentistult kaasaegseim kinnisvarasektor. Elamispindade turg on alles oma juurdekasvutempot üles võtmas, mistõttu pole seal ohtu märgata. Kuna Eestis kinnisvarakriisi kogemus puudub, võib õppida põhjanaabrite kogemusest. Ülekuumenenud majandus, kapitaliturgude kiire avanemine, väga spekulatiivne laenurahadega finantseeritud kinnisvaraarendus, ebaprofessionaalne investeeringute analüüs, ebarealistlikud tulevikuootused kasvu jätkumiseks jne. viisid 1990ndate esimesel poolel Soome kinnisvaraturu kriisini. Kriisi otsene põhjus oli majanduse ebastabiilsusest tulenev panganduskriis, mistõttu külmutati peaaegu kõigi kinnisvaraprojektide finantseerimine. Kuigi mitmeid nimetatud sümptomeid võib leida ka meie turult, ei viita miski veel lähenevale kriisile. Väga heas vormis tunduvad olevat ka pangad, kes isegi konkureerivad projektide rahastamisel. Finantseerimiskriisi, mis oleks kinnisvaraturu peamiseks likviidsuse ja hindade kahandajaks, ei julge pankadele ennustada ka kõige pessimistlikumad analüütikud. Pigem otsitakse uusi võimalusi, kuidas suhteliselt laenutõrges eestlane üha enam laenaks ja investeeriks.
Kahtlemata hõlmab iga investeering endas riske. Kinnisvaraturgu mõjutavaid kriise on siiski oluliselt vähem kui väärtpaberibörside kollapseid.