21. 11 Äripäevas kirjeldasin mõningaid negatiivseid aspekte seoses ettevõtete teenitud kasumi vabastamisega tulumaksust (vt. Tulumaksuseaduse negatiivsed aspektid). Jätkan teemat.

Eesti stiilis ettevõtete tulumaksuvabastuse puhul oleks kohane kasutusele võtta mõiste ?maksupesu? analoogiliselt rahapesuga. Selgitan paari näite varal, kuidas toimub maksupesu.

Eesti äriliidrid on korduvalt avaldanud arvamust, et vähegi n-ö tegija firma koduturuks peab olema vähemalt Baltikum. Tegija firma omab firmasid nt kolmes Balti riigis.

Mõistliku hinnakujunduse kaudu saavutatakse olukord, et Eesti firmas on väga suur kasum (näiteks kümnekordne 1999. aastaga võrreldes), Läti ja Leedu firmade majandustulemus on nullilähedane. Eesti firma jällegi investeerib või laenab olulisi summasid Läti ja Leedu firmadele. Niisama lihtsalt ongi toiminud Lätis ja Leedus teenitud kasumi maksupesu. Läti ja Leedu maksuseadused on sellega muudetud komöödiakirjanduseks ilma et Eesti riik oleks ise sellest kasu saanud.

Analoogilisi skeeme on väga lihtne kasutada suurkorporatsioonidel, kes tegutsevad Balti piirkonnas. Niisugust maksupesu saab kasutada ka Läti väikeettevõtja, kes omandab Eestis riiulifirma, teeb paar kasumlikku tehingut ning investeerib siis teenitud kasumi Lätti tagasi. Põhimõte on sama: Eestis on mingi virtuaalne kasum, kuid raha on mujal.

Vaatame näiteks allhanketööstust, kus Eesti on märkimisväärset edu saavutanud. Allhankijad on tihti nii suured importijad kui ka eksportijad. Eesti roll väärtusahelas on odavad tootmiskulud, eelkõige odav tööjõud. Kui allhanketööstuses vähendada paari protsendi võrra sisseostuhinda ning suurendada väljamüügihinda, siis on võimalik raporteerida suurepäraseid majandustulemusi, eelkõige kasumlikkust isegi töökohtade vähendamise tingimustes.

Väga lihtne on saavutada tulemus, et käive kasvab, kasum kasvab, kuid samal ajal vähendatakse töökohtade arvu ja Eestis olev allhankefirma muudkui investeerib või laenab välismaale. Lihtlabane (kuid mitmeid riike hõlmav) maksuplaneerimine on suuteline mõjutama isegi väliskaubandusbilanssi ning impordi ja ekspordi hinnaindekseid.

Oponendid võivad väita, et ülalkirjeldatud maksupesu on ebaeetiline tegevus. Ei ole! Kogu kapitalistlik maailm tegeleb maksude optimeerimisega nüüd ja ka tulevikus.

Ebaeetiliseks võib aga nimetada niisuguse teenuse osutamist riiklikul tasandil. Paljud suurkorporatsioonid Eesti riigi poolt pakutavat maksupesu teenust siiski ei kasuta kuna korporatsiooni strateegia näeb ette pikaajalist planeerimist ning üksikute anomaalsete nähtuste laiaulatuslikku kasutamist ei peeta eetiliseks ja pikemas perspektiivis edutoovaks.

Lihtne on olla eetiline kui sul läheb hästi. Rasketel aegadel kõlbavad aga ka vähemeetilised meetodid. Arvestades maailmamajanduse arenguperspektiive, on oluliselt suurenenud ka tõenäosus, et Eesti riigi poolt pakutavat (tasuta!) teenust hakatakse üha rohkem ja rohkem pruukima.

Lähiajal kirjeldan lähemalt ettevõtete tulumaksuvabastuse välispoliitilist mõju ja seda, kas Eestis on ettevõtete kasumilt tulumaksu kaotamise tõttu maksukoormus vähenenud või mitte.