- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Võtame kasutusele mõiste maksupesu
21. 11 Äripäevas kirjeldasin mõningaid negatiivseid aspekte seoses ettevõtete teenitud kasumi vabastamisega tulumaksust (vt. Tulumaksuseaduse negatiivsed aspektid). Jätkan teemat.
Eesti stiilis ettevõtete tulumaksuvabastuse puhul oleks kohane kasutusele võtta mõiste ?maksupesu? analoogiliselt rahapesuga. Selgitan paari näite varal, kuidas toimub maksupesu.
Eesti äriliidrid on korduvalt avaldanud arvamust, et vähegi n-ö tegija firma koduturuks peab olema vähemalt Baltikum. Tegija firma omab firmasid nt kolmes Balti riigis.
Mõistliku hinnakujunduse kaudu saavutatakse olukord, et Eesti firmas on väga suur kasum (näiteks kümnekordne 1999. aastaga võrreldes), Läti ja Leedu firmade majandustulemus on nullilähedane. Eesti firma jällegi investeerib või laenab olulisi summasid Läti ja Leedu firmadele. Niisama lihtsalt ongi toiminud Lätis ja Leedus teenitud kasumi maksupesu. Läti ja Leedu maksuseadused on sellega muudetud komöödiakirjanduseks ilma et Eesti riik oleks ise sellest kasu saanud.
Analoogilisi skeeme on väga lihtne kasutada suurkorporatsioonidel, kes tegutsevad Balti piirkonnas. Niisugust maksupesu saab kasutada ka Läti väikeettevõtja, kes omandab Eestis riiulifirma, teeb paar kasumlikku tehingut ning investeerib siis teenitud kasumi Lätti tagasi. Põhimõte on sama: Eestis on mingi virtuaalne kasum, kuid raha on mujal.
Vaatame näiteks allhanketööstust, kus Eesti on märkimisväärset edu saavutanud. Allhankijad on tihti nii suured importijad kui ka eksportijad. Eesti roll väärtusahelas on odavad tootmiskulud, eelkõige odav tööjõud. Kui allhanketööstuses vähendada paari protsendi võrra sisseostuhinda ning suurendada väljamüügihinda, siis on võimalik raporteerida suurepäraseid majandustulemusi, eelkõige kasumlikkust isegi töökohtade vähendamise tingimustes.
Väga lihtne on saavutada tulemus, et käive kasvab, kasum kasvab, kuid samal ajal vähendatakse töökohtade arvu ja Eestis olev allhankefirma muudkui investeerib või laenab välismaale. Lihtlabane (kuid mitmeid riike hõlmav) maksuplaneerimine on suuteline mõjutama isegi väliskaubandusbilanssi ning impordi ja ekspordi hinnaindekseid.
Oponendid võivad väita, et ülalkirjeldatud maksupesu on ebaeetiline tegevus. Ei ole! Kogu kapitalistlik maailm tegeleb maksude optimeerimisega nüüd ja ka tulevikus.
Ebaeetiliseks võib aga nimetada niisuguse teenuse osutamist riiklikul tasandil. Paljud suurkorporatsioonid Eesti riigi poolt pakutavat maksupesu teenust siiski ei kasuta kuna korporatsiooni strateegia näeb ette pikaajalist planeerimist ning üksikute anomaalsete nähtuste laiaulatuslikku kasutamist ei peeta eetiliseks ja pikemas perspektiivis edutoovaks.
Lihtne on olla eetiline kui sul läheb hästi. Rasketel aegadel kõlbavad aga ka vähemeetilised meetodid. Arvestades maailmamajanduse arenguperspektiive, on oluliselt suurenenud ka tõenäosus, et Eesti riigi poolt pakutavat (tasuta!) teenust hakatakse üha rohkem ja rohkem pruukima.
Lähiajal kirjeldan lähemalt ettevõtete tulumaksuvabastuse välispoliitilist mõju ja seda, kas Eestis on ettevõtete kasumilt tulumaksu kaotamise tõttu maksukoormus vähenenud või mitte.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele