Eesti vajab võõrtööjõudu

Eesti immigratsioonipoliitika on loonud vaba turumajandusega Eestis olukorra, kus välispetsialiste on raske sisse tuua ka siis, kui endal vastav tööjõud puudub. Hetkel tegeleb riik sellega, et püüab jalga taha panna spetsialistide impordile. Arvestades Eesti praegust arengutaset ja nigelaid sotsiaalseid garantiisid, pole kuigi tõenäoline, et madalapalgalised võõrtöölised siia nii väga tulla tahavadki. Samas jäävad tulemata inimesed, kelle teadmiste ja oskuste najal võiksime edasi areneda ja tänu kellele ka kohalikud elanikud töökohti juurde saavad. Tai rahvusrestorani Siam juhataja Roman Kuura (ÄP 20.12.2000)

Kindlasti peab lihtsustama võõrtööjõu palkamise tingimusi. Majanduspoliitikas tuleb olla paindlik. Printsiibid on ilusad asjad, aga kui need lähevad liiga kalliks maksma, siis tuleb neid korrigeerida. Lihtsustatud kord võõrtööjõu palkamisel ei pea jääma igaveseks. Annaks jumal, et ükskord teevad kutsekoolid tõesti läbi revolutsiooni ja nendest sajast kutsekoolist pooled hakkavad Eesti ettevõtetele vajalikku tööjõudu ette valmistama. Sellisel juhul saab võõrtööjõudu puudutavad reeglid rangemaks muuta ja tööjõu sissetoomisele pidurid peale panna. TTÜ professor, eksmajandusminister Jaak Leimann (ÄP 26.07.2000)