Lillade kaantega raamat

Patrick White (1912?1990) sündis Inglismaal. Lapsepõlv möödus Austraalias, hariduse sai Inglismaal Cambridge?is. Austraaliasse naasis pärast Teist maailmasõda ja elas seal surmani.

White on autor, kelle loomingu taustal saavad tähtsaks ka tema enese sotsiaalne ja eriti seksuaalne kuuluvus ? 1981 ilmunud autobiograafias ?Mõrane klaas? tunnistab ta oma homoseksuaalsust.

?Twyborni lugu?, tõeline afäär (?The Twyborn Affair? ? nii ta inglise keeles kõlabki), on sügavalt psühholoogiline romaan. Eudoxia Vatatzes, Eddie Twyborn ja Eadith Trist ? kõik ühes isikus (edaspidi lihtsalt E) ? on loo androgüünne kangelane oma identiteedi otsingul, mis on samal ajal tegelikult selle eest põgenemine.

Romaani kolmes osas on tal kolm nime, kolm identiteeti, kolm valu, mille läbivaks taustaks on lapsepõlv ja perekond ? auväärne Kohtunikust isa ja napsilembene biseksuaalne ema. Üldse näib pea iga White?i tegelase juurde kuuluvat erinevad rohkem või vähem väärdunud seksuaalsed kalduvused. Eriti naiste puhul.

Nende kolme osa jooksul on E hullu kreeklase armuke, sulane Austraalia maakolkas, lõbumaja perenaine Londonis, abtiss nunnakloostris. Vahepeal käib ta I maailmasõjas, kust naaseb leitnandi aukraadiga.

Ometi, ?Twyborni lugu? ei ole midagi nii lõbusat kui Kõrbekuninganna Priscilla ja drag queen?ide seiklused, see ei ole midagi nii lamedat kui suhete ja sündmustega absurdini ülekuhjatud seebikad.

White kirjutab: ?Sugude erinevus pole sugugi suurem kui nende kõhedakstegev sarnasus.? Ja see paneb mõtlema. E traagika seisneb selles, et tal on jalas katkirebitud püksid ? maskeering, mis ei maskeeri.

Romaani keskset, teist osa, kus E püüab ennast harjutada elama mehena, kelleks ta on sündinud, raamivad kaks naisekontseptsiooni, kaks maailmasõda. Maailmasõjad raamivad sisesõda. Jääb üle ainult jagada soorollid mandrite vahel.

Autor: Tiina Talts