Jaekaubanduse indikaatorid annavad vastakaid signaale

Kuude lõikes on märgata mõningast kasvutempo vähenemist, kuid see ei pruugi olla veel märk jaekaubanduse arengu pidurdumisest. Kuigi III kvartali kasv oli sama suur kui II kvartalis, hindasid kaubandusettevõtted ärikonjunktuuri isegi paremaks kui eelmises kvartalis.

Kaubanduse arengut iseloomustab ka rekordiline kaubanduses hõivatute arv (98,8 tuhat inimest, 10% rohkem kui eelmisel aastal), mis on suurenenud tänu uute kaupluste avamisele ja nõudluse kasvule. Investeeringud kaubandusse on olnud sel aastal ligi kolm korda suuremad kui möödunud aastal.

Tarbimise kasvu on toetanud üldine majandusaktiivsuse suurenemine III kvartalis, mis peegeldub hõivatute arvu kasvus ja reaalpalga tõusus.

Tarbimist soodustasid ka suhteliselt madalad laenuintressid. Samas on sissetulekute ja kulutuste uuringu andmetel tarbimiskulutuste nominaalkasv võrreldav hindade tõusuga, mis sisuliselt viitab sellele, et tarbimiskulutused ei ole reaalselt kasvanud. Seega võivad käibe kasvunumbrite taga olla pikemat aega kaubanduses kestnud struktuurimuudatused.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et jaekaubanduse arengut iseloomustavad indikaatorid annavad suhteliselt vastakaid signaale ning üheseid järeldusi on raske teha. Leibkonna kulutuste madalale kasvule vastanduvad kõrged jaekäibe kasvunumbrid viitavad selle, et jaekäibe kasvu põhjuseid tuleks otsida kusagilt mujalt. Üheks paljudest mõjuritest on kindlasti struktuursed muudatused, kuid seda ei saa pidada pidevalt nii kõrgete kasunumbrite peamiseks põhjuseks.

Arvestades aasta lõpul toimuva aktiivsuse kasvuga kaubanduses on oodata, et käibe suurenemine jätkub ka IV kvartalis. Kaubandusettevõtted on tuleviku suhtes positiivselt meelestatud. Kui toidukauplused prognoosivad nõudluse jäämist samale tasemele, siis garderoobi-, kodutarvete ning kõige rohkem just laia sortimendiga kauplused ja kaubamajad ootavad IV kvartalis müügi suurenemist.