Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kipsplaadist seinad saab helipidavamaks muuta
Peamine põhjus, miks vastvalminud büroo- ja eluruumide kipsplaatseinad heliisolatsiooninõuetele ei vasta, on probleemid konstruktsiooni tihedusega.
Hea heliisolatsiooni kindlustamiseks tuleb lisaks konstruktsiooni valikule pöörata tähelepanu ka ühendussõlmede ehitusviisidele ja vuukide tihendamisele. See puudutab kipsplaatseina ühenduskohti samalaadsete seinte või kandekonstruktsioonidega (vahelaed, põrandad, kandvad seinad).
Kipsplaat-seinakonstruktsioonid on enamlevinud konstruktsioonitüüpe kergseinte ehitamisel. Kuna tegu on liitkonstruktsiooniga, annab see võimaluse konstrueerida seinu vastavalt nõutud helipidavusele.
Millest kipsplaatseinte heliisolatsiooni omadused sõltuvad? (vt joonis 2):
karkassiruumi sügavus;profiilide paigutus konstruktsioonis ( ühes reas, siksak, kahes reas);isolatsioonivill;kipsplaatide paksus ja kihtide arv;konstruktsiooni tihedus.
Ühes reas paiknevatest terasprofiilidest sein on 2?3 detsibelli paremate omadustega kui samas mõõdus puitsõrestiksein. Karkassiruumi sügavuse suurenemine (ühes reas paiknevate vertikaalprofiilide korral) 10 võrra parandab heliisolatsiooni 1 dB. Vertikaalprofiilide siksak ja kahes reas paiknemine seinakonstruktsioonis suurendab karkassiruumi sügavust, millega kaasneb ka heliisolatsiooni tõus. Karkassiruumi täitmine mineraalvillaga tõstab heliisolatsiooni sõltuvalt seina paksusest 10?15 dB.
Omaette teema on konstruktsiooni tihedus ? tähelepanu tuleb pöörata ühendussõlmede ehitusviisile ning pragude ja vuukide tihendamisele. See puudutab kipsplaatseina ühenduskohti samalaadsete seinte või kandekonstruktsioonidega, samuti seina läbivaid torustikke, kohakuti asetsevad pistikupesasid jmt. Need tegurid sõltuvad suuresti ehitajate teadmistest ja hoolikusest.
Projektis võib olla küll märgitud seinakonstruktsiooni tüüp, mis peaks tagama nõutava helipidavuse, kuid kui ühenduskohad vahelaepaneelidega ?paistavad läbi?, on tulemus poolik. Lahendus on iseliimuva tihendi kleepimine horisontaalprofiilidele (vt joonis 3).
See elastne, 3 mm paksune tihend on lihtsalt paigaldatav ja sulgeb korralikult praod, mida mööda heli saab kõrvalruumi liikuda.
Samuti tuleks tihenduslinti kasutada ka kipsplaatseina äärmistel vertikaalprofiilidel, mis külgnevad teiste seinakonstruktsioonidega.
Kipsplaatseinte omavahelisel ristumisel tuleks ühenduskoht lahendada spetsiaalsete sisenurgaprofiilidega, mis hoiavad ära liitekoha läbiva prao ja tagavad parema helipidavuse.
Seina läbivate torustike ja teiste elementide läbiviigud tuleb tihendada mastiksitega.
Kohakuti asetsevad pistikupesad vaheseinas on soodsad helilekkeks, mida saab ära hoida ühes ruumis pistikupesa asukoha muutmisega.
Autor: Margus Maasing