Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aasia arengumudel kehtib
Tagantjärele tarkusest tõusnud kasu ja ka häbiga selgub, et majandusteadlased said vähe aru ja ennustasid harva neid arengumustreid, mis viimase poole sajandi jooksul ilmnesid. 1960ndatel aastatel, samal hetkel kui Aasia tiigermajandused valmistusid hüppeks, kirjutas näiteks Nobeli laureaat Gunnar Myrdal oma ?Aasia draama?, et diagnoosida Aasia vaesuse põhjusi ning selgitada, miks Aasia vaesus näis olevat uskumatu.
Samaaegselt arenes majandusteadlaste ja poliitikute seas välja konsensus, mis soosis importkauba väliskaubaga asendamise strateegiaid, mida toona taotlesid teiste hulgas sellised riigid nagu India, Argentina, Brasiilia, Egiptus ja Türgi. Pärast seda, kui need strateegiad olid oma pooldajad kerjuseks muutnud, on need nüüd täielikult diskrediteeritud.
Põhipunkt siin ei ole mitte ainult see, et majandusteadlased panid paljus mööda, vaid et peaaegu mitte keegi ei saanud asjast aru. Võtkem Taivani fenomenaalne areng! Seda ei ennustanud keegi. Muidugi, Jaapani majanduse ?ime? möödus majandusproffide jaoks märkamatult, kuniks aastal 1962 Norman Macrae The Economistist avaldas oma seemneartikli ?Vaadelge Jaapanit?. Niisiis peaksime aastal 2001 möönma, et ehkki me tingimata ei mõista, mis just täpselt kasvu ja arengut põhjustab, teame, et mõni asi töötab ja teine mitte. Kahjuks eksisteerib liialt kasinalt ?eduka arengu? näiteid, ometi väärivad need mõned väljapaistvad juhtumid suuremat arusaamist.
Kui 1966. a esmakordselt Taivani külastasin, oli sealseks välisraha allikaks prostitueerimine ameerika sõduritele. Täna toidab Taivani majandust infotehnoloogia. Kui samal ajal esimest korda Lõuna-Koreas käisin, oli selle maa sisemajanduse kogutoodang inimese kohta Nigeeria omast madalam. Täna annab Lõuna-Korea Nigeeriale abi. Sarnaseid lugusid võiks rääkida Singapuri ja Hong Kongi kohta.
Muidugi kannatasid Aasia tiigermajandused tagasilööke 1997. a Aasia rahanduskriisi ajal ja praegu on neid tabanud tänase päeva globaalse majandusliku aktiivsuse langus ning infotehnoloogia mulli lõhkemine. Need kriisid illustreerivad nõrku kohti nii globaliseerumises kui ka nende rahvamajanduste sisestes juhtimissüsteemides. Kuid nende strateegiavalikud peavad rõhutama nende reeglite ja institutsioonide täiustamist, mitte mahalõhkumist ega hävitamist.
Põhja-Koreas pole ma kunagi olnud, ent veetsin osa 1967ndast aastast Kambodzhas ja käisin ka Birmas. Sel ajal olid need mõlemad paremas seisus kui Lõuna-Korea; Birmas nähti tõepoolest Aasia ühte kõige paljulubavamat majandust.
Täna omab Kambodzha viimase poolsajandi ühe hullema tragöödia staatust ja Birma on üks kõige kahetsusväärsemaid draamasid. Tuleks märkida, et Põhja-Korea oli igas aspektis oluliselt paremini toetatud maa kui Lõuna-Korea ? ometi on ta tänaseks kõige taha jäänud.
Suur erinevus Aasia edu ja ebaõnnestumiste vahel on see, et osa maid pöörab tähelepanu globaliseerumisele, aga osa pani oma uksed tihkelt kinni. Avatud majandus annab igat sorti positiivseid kõrvaltooteid. Lõuna-Korea avas end mitte ainult välistehnoloogiale, vaid ka muusikale. Kui vaadata korealaste CD-ostmist, siis proportsionaalselt ostab see rahvas rohkem klassikalist muusikat kui ükski teine riik maailmas! Veelgi enam ? avatud majandusega ühiskond viib avatuma ja pluralistlikuma poliitilise ühiskonnani. Lõuna-Korea ja Taivan on eduka demokratiseerimise harvad näited. Põhja-Korea, Kambodzha ja Birma jäävad suletud paikadeks.
Aasias toimunud ajalooline areng ja sealt pärit empiirilised andmed on ületamatud. Globaliseerumine ja avatud ühiskonnad, ehkki puudulikud ja täiustamist vajavad, toovad kasu rahvastele mitte ainult puht majanduslikus, vaid ka sotsiaalses, poliitilises ja kultuurilises mõttes. Globaliseerumise vastaste ja suletud ühiskondade puhul näitavad ajalooline areng ja empiirilised andmed selgelt negatiivseid tulemusi.
Tuleb otsida võimalusi, kuidas arendada avatud ühiskondi ja kuidas julgustada maailma turgude mis tahes suuremat ja paremat integreerimist. Ja loobuda püüdlustest taaselustada kaitsetollide süsteemi pankrotistunud teooriaid, mis takistavad arengut ja tekitavad sõnulseletamatut kahju.
© Project Syndicate