Teadmatus eurotähtaegade ümber

Kui tähtaegu ei pikendata, osutub kuu aja pärast ebastandardseks kolmandik piimast, mida tööstused praegu kasutavad ja paljud ettevõtted võivad sattuda sulgemisohtu. Kui tähtaegu pikendatakse, on see nagu edukate, juba investeeringud ära teinud ettevõtete karistamine, sest ?mahajääjad? saavad euroinvesteeringud teha SAPARDi programmi abil.

?Surve on, et neid tähtaegu pikendada,? ütles Tallinna Piimatööstuse ja piimaliidu juhatuse esimees Neeme Jõgi (pildil). ?Olen ise käinud ministeeriumis arutlemas teemal, mis juhtub siis, kui neid tähtaegu pikendada, ning siis on jäänud mulje, et mingid firmad soovivad ikka väga nende tähtaegade pikendamist.?

Jõgi sõnul on aga piimaliidu seisukoht, et tähtaegasid ei tohi pikendada. ?Samas arvan ma, et isegi kui tähtajad jäävad paika, ei võta veterinaaramet patustajatega midagi erilist ette,? lisas ta. Tallinna Piimatööstus sai eurotunnustuse mõni kuu tagasi, kulutades nõuete täitmiseks 18 miljonit krooni.

Jõgi sõnul on praegu üle kolmandiku tööstuste poolt vastuvõetavast piimast uute reeglite järgi ebastandardne ning uuest aastast ei tohi seda vastu võtta. ?Ilmselt osa sellise piima tootjatest on võimelised oma toodangu kvaliteeti parandama, kuid veerand piimast peaks ikkagi avalikust käitlemisest kaduma,? rääkis Jõgi.

Ka Põlva Piima juhataja Aivar Häelm ütles, et käib jutt, nagu pikendataks euronõuete tähtaegu. ?Mingi osa tootjatest on kindlas veendumuses, et 1. jaanuarist ei hakka neile veel karmid nõuded kehtima, samas põllumajandusministeeriumi ametnikud otseseid küsimusi pigem väldivad,? rääkis Häelm. ?Piimatööstusi puudutavate nõuete kehtima hakkamise aega interpreteerivad ettevõtjad ka erinevalt ? meie mõistsime tähtajana 1. jaanuari 2002, osa aga 1. jaanuari 2003.?

Kavastu meierei omanik Tiit Veeber ütles, et viimase kahe aasta jooksul on ettevõttesse investeeritud 4 miljonit krooni ning aasta lõpuks peaks ettevõtte ka tunnustuse kätte saama. Karmistuvad nõuded piimale mõjutavad oluliselt ka Kavastu meiereid, sest praegu moodustab kuu aja pärast ebastandardseks osutuv piim umbes kolmandiku ettevõtte toorainest.

?Meil on üle 400 lepingulise tarnija, 60-le oleme juba lepingud üles öelnud, sest nad ilmselt ei suuda oma toodangu kvaliteeti parandada,? rääkis Veeber. ?Tõenäoliselt saja tootjaga tuleb veel lepingud lõpetada.?

Jõhvi Piima juhatuse liige Aivo Karafin ütles, et nad ei jõua 1. jaanuariks oma ettevõtet eurokorda teha, põhjuseks rahapuudus. ?Puudu on veel paar miljonit krooni, aga hiljemalt 1. juuliks oleme valmis,? ütles Karafin. ?Veterinaarametile oleme taotluse tunnustuse saamiseks esitanud, nii et kinni nad meid 2. jaanuaril ei pane.?

Veterinaarameti toiduhügieeni osakonna juhataja Raimond Strastin ütles, et juriidiliselt on võimalik alates 2. jaanuarist 2002 peatada nende ettevõtete tegevus, kes pole esitanud veterinaarametile taotlust tunnustuse saamiseks. ?Me teeme ettevõtetes iga kuu kontrolli, nii et esimesed otsused firmade töö peatamiseks peaksid siis tulema esimese kuu jooksul,? ütles Strastin. Kas tähtaegasid võidakse pikendada, ei nõustunud Strastin kommenteerima, sest see pole veterinaarameti otsustada.

Põllumajandusministeeriumi töötleva tööstuse ja kaubanduse osakonna juhataja Aavo Sõrmus ütles, et mingit otsust tähtaegade muutmiseks pole tehtud. ?Jutte võib ju olla igasuguseid, aga otsuseid praegu pole,? ütles ta. ?Tähtaegadega on tõesti nii, et ettevõtted saavad neist erinevalt aru.?

Praegu kehtivate määruste järgi peaks piimatööstused 1. jaanuaril 2002 vastama toiduseadusest tulenevatele hügieeninõuetele ning hiljemalt 1. jaanuariks 2003 olema saanud tunnustuse, mis tähendab seda, et ettevõtte vastab euronõuetele. Toorpiim peab euronõuetele vastama alates 1. jaanuarist 2002.

Eestis on praegu umbes 40 piimatööstust, millest 11 vastab euronõuetele. Enamik mittevastavaid on väikeettevõtted.