• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Transpordipoliitika on, ent silmaklappidega

    Eesti transiidipoliitika on tegelikult täiesti olemas. Ainult tema ajajad on hetkel silmaklappidega. Nad nähtavasti ei orienteerugi Euroopa 21. sajandi transpordipoliitikas, nii, nagu seda nähakse Brüsselis. Teatavasti on suund seal üheselt võetud raudteetranspordi eelisarendamisele ja seda sugugi mitte ainult kaubavedude osas. Kuna vastavaid asju on ka Eesti meedias tutvustatud, pööraks tähelepanu muudele seikadele.
    Meie transpordi- ja transiidipoliitika ajajad näevad seniajani ikka ainult idatransiiti, käsitades Eesti raudteed Oktoobriraudtee pikendusena, ei enamana. Põhja-lõunasuund on täielikult unustatud. Ilmselt segab siin ka meie põhjarannikut uhtuv meri.
    Tegelikult tuleks siin vastata kahele küsimusele: kuidas eestlased üldse Euroopasse pääsevad ja millisena nähakse lähemas tulevikus kolme Balti riigi ja Soome raudteevõrku, seotuna Euroopa omaga Euroliidu transpordipoliitika valguses?
    Seni on kõik olnud lausa pea peale keeratud: räägitakse, et lõunasuunalisteks sõitudeks ja vedudeks polegi raudtee jaoks nõudlust(?!). Kust see nõudlus tulla saabki, kui selle rahuldamiseks pole mingit võimalust? Isegi selle palju kõneldud Balti ekspressi jaoks tehti algusest peale kõik, et seda välja suretada (jutt, et see viis Varssavisse aeglasemalt kui enne sõda Berliini, on omaette teema), muust ei tasu mitte rääkidagi.
    Euroraudtee Kaunasest Riia ja Pärnu kaudu Tallinnani toomise idee tõrjusid ametnikud käigult, Pärnust lõuna poole suretati praegune liin hoopis välja. Ja ometi käis sedapidi Riiga veel kaheksakümnendail lausa kiirrong (rekordkatsel läbiti kahe pealinna vahe 2 tunni ja 53 minutiga) ning suhteliselt tagasihoidlike vahenditega (ka Euroliidu toel) oleks võimalik see liini täiesti sõidukorda viia praegugi. Poolakad ehitavad küll euroraudteed Kaunaseni, selle lõppemine seal sobib nähtavasti väga paljudele ikka veel.
    Seni, kuni meie ise siin hakkama ei saa (lätlased ja leedulased muidugi ka), pole ka Soomest suurt midagi tahta, ehkki just sealt lähevad Kesk- ja eriti Lääne-Euroopasse tohutud kaubaveod juba praegu.
    Mis te arvate, kelle huvides on lühimat raudteed Euroopasse iga hinna eest takistada? Seejuures pole kõne all mitte ainult minek neljast kõnealusest riigist lõuna poole, vaid ka muu Euroopa hõlpsaimast pääsemisest siiapoole, seda Euroliidu 21. sajandi transpordipoliitikale vastavalt.
    Tõe huvides tuleks lisada, et ka Soome raudteejuhid on hetkel samuti idatransiidi lummuses, ehkki suurema silmapiiriga spetsialistid hoiatasid juba ammu, et Öresundi käivitumine (sild ja tunnel Rootsi?Taani vahel) annab Rootsi majandusele Soomega võrreldes suuri eeliseid. Kõik ei saa sellest aru.
    Õnneks on ühtteist viimasel ajal ka Eestis liikvele läinud ? transpordijuhid on mõtteid vahetanud, isegi peaminister olevat euroraudtee mõtet toetama hakanud. Üle-eelmisel pühapäeval sai osa Euroraili (Helsingi) eestseisusest Tallinnas kokku Eesti raudtee asjus kompetentsete inimestega, vahetati päris asjalikke mõtteid, peeti plaane ka lähituleviku aktsioonideks. Võibolla saab neist asjagi ... Lõppkokkuvõttes võib see anda Eestile sellised transiidivood, mis mingil juhul praegusele idatransiidile alla ei jää, vaadake kaarti!
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karuturud hakkavad ilmet võtma üle maailma Tallinna börsil karuturg käpaga katsuda
Maailma finantsturud näivad üha enam hädas olevat. Suurimad indeksid ja turud on juba kas jõudnud karuturule või vaatavad karuga tõtt. Esmaspäeval jõudis karuturule ka Wall Streeti üks tuntumaid ja vanemaid indekseid, Dow Jonesi tööstuskeskmine.
Maailma finantsturud näivad üha enam hädas olevat. Suurimad indeksid ja turud on juba kas jõudnud karuturule või vaatavad karuga tõtt. Esmaspäeval jõudis karuturule ka Wall Streeti üks tuntumaid ja vanemaid indekseid, Dow Jonesi tööstuskeskmine.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Aktsiaturud on närvilised, peljatakse süngemat stsenaariumi
Aasia turud püüdsid teisipäeval rahuneda pärast paari metsikut päeva ja USA aktsiate järjekordset langust, võlakirjade tootluse tõusu ja valuutaturgude volatiilsust, kuna investorid valmistuvad ülemaailmse majanduslanguse riski suurenemiseks.
Aasia turud püüdsid teisipäeval rahuneda pärast paari metsikut päeva ja USA aktsiate järjekordset langust, võlakirjade tootluse tõusu ja valuutaturgude volatiilsust, kuna investorid valmistuvad ülemaailmse majanduslanguse riski suurenemiseks.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Rikaste TOP: Elon Musk teenib sinu kuupalga 5 sekundiga
Mida on ühist Kristo Käärmannil ja Rihannal? Nad said samal aastal miljardärideks ja ühtlasi olid nad ka oma koduriikides esimesed miljardärid. Seejuures on Rihannal vaid kaks korda rohkem jõukust kui Käärmannil.
Mida on ühist Kristo Käärmannil ja Rihannal? Nad said samal aastal miljardärideks ja ühtlasi olid nad ka oma koduriikides esimesed miljardärid. Seejuures on Rihannal vaid kaks korda rohkem jõukust kui Käärmannil.
Miks Euroopa kardab Giorgia Melonit?
Giorgia Meloni juhitud paremäärmuslik Fratelli d’Italia (Itaalia vennad, FdI) partei viis paremtiiva koalitsiooni Itaalia erakorralistel valimistel võidule, mille kohta Itaalias öeldakse, et see meenutas maavärinat.
Giorgia Meloni juhitud paremäärmuslik Fratelli d’Italia (Itaalia vennad, FdI) partei viis paremtiiva koalitsiooni Itaalia erakorralistel valimistel võidule, mille kohta Itaalias öeldakse, et see meenutas maavärinat.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.