• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Transpordipoliitika on, ent silmaklappidega

    Eesti transiidipoliitika on tegelikult täiesti olemas. Ainult tema ajajad on hetkel silmaklappidega. Nad nähtavasti ei orienteerugi Euroopa 21. sajandi transpordipoliitikas, nii, nagu seda nähakse Brüsselis. Teatavasti on suund seal üheselt võetud raudteetranspordi eelisarendamisele ja seda sugugi mitte ainult kaubavedude osas. Kuna vastavaid asju on ka Eesti meedias tutvustatud, pööraks tähelepanu muudele seikadele.
    Meie transpordi- ja transiidipoliitika ajajad näevad seniajani ikka ainult idatransiiti, käsitades Eesti raudteed Oktoobriraudtee pikendusena, ei enamana. Põhja-lõunasuund on täielikult unustatud. Ilmselt segab siin ka meie põhjarannikut uhtuv meri.
    Tegelikult tuleks siin vastata kahele küsimusele: kuidas eestlased üldse Euroopasse pääsevad ja millisena nähakse lähemas tulevikus kolme Balti riigi ja Soome raudteevõrku, seotuna Euroopa omaga Euroliidu transpordipoliitika valguses?
    Seni on kõik olnud lausa pea peale keeratud: räägitakse, et lõunasuunalisteks sõitudeks ja vedudeks polegi raudtee jaoks nõudlust(?!). Kust see nõudlus tulla saabki, kui selle rahuldamiseks pole mingit võimalust? Isegi selle palju kõneldud Balti ekspressi jaoks tehti algusest peale kõik, et seda välja suretada (jutt, et see viis Varssavisse aeglasemalt kui enne sõda Berliini, on omaette teema), muust ei tasu mitte rääkidagi.
    Euroraudtee Kaunasest Riia ja Pärnu kaudu Tallinnani toomise idee tõrjusid ametnikud käigult, Pärnust lõuna poole suretati praegune liin hoopis välja. Ja ometi käis sedapidi Riiga veel kaheksakümnendail lausa kiirrong (rekordkatsel läbiti kahe pealinna vahe 2 tunni ja 53 minutiga) ning suhteliselt tagasihoidlike vahenditega (ka Euroliidu toel) oleks võimalik see liini täiesti sõidukorda viia praegugi. Poolakad ehitavad küll euroraudteed Kaunaseni, selle lõppemine seal sobib nähtavasti väga paljudele ikka veel.
    Seni, kuni meie ise siin hakkama ei saa (lätlased ja leedulased muidugi ka), pole ka Soomest suurt midagi tahta, ehkki just sealt lähevad Kesk- ja eriti Lääne-Euroopasse tohutud kaubaveod juba praegu.
    Mis te arvate, kelle huvides on lühimat raudteed Euroopasse iga hinna eest takistada? Seejuures pole kõne all mitte ainult minek neljast kõnealusest riigist lõuna poole, vaid ka muu Euroopa hõlpsaimast pääsemisest siiapoole, seda Euroliidu 21. sajandi transpordipoliitikale vastavalt.
    Tõe huvides tuleks lisada, et ka Soome raudteejuhid on hetkel samuti idatransiidi lummuses, ehkki suurema silmapiiriga spetsialistid hoiatasid juba ammu, et Öresundi käivitumine (sild ja tunnel Rootsi?Taani vahel) annab Rootsi majandusele Soomega võrreldes suuri eeliseid. Kõik ei saa sellest aru.
    Õnneks on ühtteist viimasel ajal ka Eestis liikvele läinud ? transpordijuhid on mõtteid vahetanud, isegi peaminister olevat euroraudtee mõtet toetama hakanud. Üle-eelmisel pühapäeval sai osa Euroraili (Helsingi) eestseisusest Tallinnas kokku Eesti raudtee asjus kompetentsete inimestega, vahetati päris asjalikke mõtteid, peeti plaane ka lähituleviku aktsioonideks. Võibolla saab neist asjagi ... Lõppkokkuvõttes võib see anda Eestile sellised transiidivood, mis mingil juhul praegusele idatransiidile alla ei jää, vaadake kaarti!
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.