Tallinna kiirabi võib minna erakätesse
Tallinna kiirabi seni hägune omandivorm peab selgeks saama veel sel aastal, sest 1. jaanuaril jõustuva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt saab kiirabibrigaadi pidada üksnes äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja, sihtasutus või siis riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutus.
Läinud nädalal pidi linnavalitsus langetama otsuse Tallinna kiirabi muutmise kohta aktsiaseltsiks, ent seda ei jõutud arutada. Loodava aktsiaseltsi aktsiakapitaliks on kavandatud 8 miljonit krooni.
Kiirabi peaarst Raul Adlas, kes on ühtaegu Eesti Kiirabi Liidu juhatuse aseesimees, on veendunud, et juhul kui Tallinna kiirabi baasil moodustatakse aktsiaselts, siis varem või hiljem müüakse selle aktsiad erakätesse. Adlas peab uue võimaliku omanikuna silmas ESS Eestile kuuluvat Falck Pääste ASi, kellel on juba Tallinnas kolm kiirabibrigaadi. Kardetakse ka monopoli teket, sest peale ESS Eesti pole mõni muu erafirma kiirabiteenuse osutamise vastu seni huvi tundnud.
Adlas ja ka kiirabi endine juht Aleksander Moistus peavad otstarbekamaks sihtasutuse loomist ning nii Tallinna kui Harjumaa kiirabibrigaadide liitmist selle alla, sest praegu on kiirabiteenuse osutamine liigselt killustatud ja ebaotstarbeks. Nii näiteks ei sõida Tallinn kiirabi brigaadid väljapoole linna piire, ehkki abivajaja võib elada linna piirist olgu või kümne meetri kaugusel.
Oma seisukohta põhjendavad nad sellega, et nii Norras kui ka Lõuna-Rootsis, kus varem pakkus kiirabiteenust samuti Falck, mindi kiirabi taasriigistamise teed. Seda põhjusel, et erafirmale omaselt taotles Falck kasumit, tuues sellega ohvriks teenuse kvaliteedi ? kiirabibrigaadi koosseisu kuulusid üksnes parameedikud. Eestis peab praegu kiirabibrigaadi koosseisu kuuluma arst, meditsiiniõde ja autojuht-parameedik.
Sihtasutuse ideed toetab ka siseministeerium, kelle haldusalas tegutseva päästeameti koosseisu kuuluvad samuti kiirabibrigaadid. Asekantsler Mart Kirsipuu eestvõtmisel valmistati ette ka vastavasisuline vabariigi valitsuse korralduse eelnõu, mis aga takerdus tervishoidu kureeriva Tallinna abilinnapea Anders Tsahkna vastuseisu taha.
ESS Eesti avalike suhete juht Indrek Lindsalu ütles, et nende firma pole kindlasti huvitatud Tallinna kiirabi baasil moodustatava aktsiaseltsi aktsiate ostmiseks: ?Miks peaksime ostma ettevõtte, mille on kaelas 10 miljoni kroonine maksuvõlg. On oluliselt paremaid investeerimisvõimalusi. Meie oleme huvitatud üksnes kiirabiteenuse pakkumisest ning vajadusel võime kiirabibrigaadide arvu suurendada.?
Falck Pääste koosseisus on praegu kolm kiirabibrigaadi, neist kaks teenindavad alates selle aasta kevadest Lasnamäe piirkonda ja kolmas alates sügisest Õismäed.
Tallinna linn ostab praegu kiirabiteenust kolmelt institutsioonilt: Tallinna kiirabilt, tuletõrje- ja päästeametilt ning nüüd ka Falck Pääste käest. Kokku teenindab Tallinna 17 kiirabibrigaadi ning ühe brigaadi töö eest maksab linn 1,8 miljoni krooni ringis.
Harjumaal on praegu kaheksa kiirabibrigaadi, millest üks kuulub Maardu linnale. Lisaks teenindab kogu Põhja-Eesti piirkonda kaks Põhja-Eesti regionaalhaigla reanimobiili. Ööpäevas tuleb Tallinnast ja Harjumaalt kokku keskmiselt ligi 260 väljakutset.