Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maffiamehed trellide taha
Kuritegeliku ühenduse juhtimise eest kuueaastase vanglakaristuse saanud grupeeringu liider Hillar Grünbaum organiseeris aastatel 1996?1999 kümnete peamiselt Saksamaalt varastatud sõidukite Eestisse toomise ning legaliseerimise ja müügi. Süüdistuse kohaselt oli tegu 32 autoga, kohtus leidis tõendamist 20 auto smugeldamine.
Grünbaum arreteeriti Eesti-Läti piiril, kus ta esitas piirivalvuritele valepassi. Uurimise käigus läbi otsitud Grünbaumi sõidukist leiti vahetatava raua tõttu kurjategijate lemmikrelvaks kujunenud püstoli TT padrunid ning salv.
Varastatud autodele võltsiti teise riigi tehnopassid, fiktiivsete firmade vahel sõlmiti ostu-müügilepingud ja nende alusel võeti ARKist pealtnäha legaalsed dokumendid, mis toimetati autode peidukohta. Ehkki ARK tohib registreerida vaid juba Eestisse toodud autod ja piirivalve peab kinni pidama kõik Eesti numbritega riiki sisenevad sõidukid, mille kohta pole Eestist väljumise märget, õnnestus skeem mitu aastat tänu altkäemaksudele. Üks piirivalvur sai ühe auto üle piiri laskmise eest kuni 10 000 krooni.
Kuritegelikku rühmitusse kuulumises mõisteti süüdi ka piirivalveametnik Merike Soots-Kongot, kes vahendas altkäemaksu piirivalvuritele. Teda siiski vangi ei saadetud, sest naine oli ainus, kes kahetses tehtut ja tunnistas ka ülejäänud rühmituse liikmete vastu. ?Neli aastat vanglakaristust kolmeaastase katseajaga,? kõlas kohtu otsus.
Grünbaum põrnitses kivistunud ilmel endist partnerit, kes maha löödud silmadega kohtunikku kuulas. Maffiasüüdistuste puhul ei osale erinevalt tavaprotsessist mitte kohtunik ja kaks kaasistujat, vaid kolm kohtunikku, nende hulgas oli tuntud karmikäeline kohtumõistja, riigikontrolör Juhan Partsi endine abikaasa Merle Parts ning Tallinna linnakohtu esinaine Helve Särgava.
Kuritegeliku rühmituse liikmeks pidas kohus ka Margo Liivat, kes oli liidri parem käsi, talle delegeeriti hulk vastutusrikkaid ülesandeid ning tal oli ka endal õigus korraldusi jagada. Liivale mõistetu neli aastat vabadusekaotust. Kokku mõisteti kohut eile seitsme inimese suhtes.
?Olen rahul,? noogutas riigiprokurör Heino Tõnismägi pärast protsessi tunnustavalt.