Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinn eelistab audiitorina Rimessi

    Rimessi audiitorite kontrolli all on Tallinna tervishoiuasutused ja kalmistud, lauluväljaku ja linnahalli kõrval ka autobussikoondis ning trammi- ja trollipark. Enne kinnisvarahooldusettevõtete minekut erakätesse auditeeris ka neid Rimess.
    Kui aasta tagasi oli vaja ootamatult keskkonnaametit ja botaanikaaeda auditeerida, kutsuti taas appi Rimess. Tallinna haiglate liitmisel kaheks keskhaiglaks koostas ühinemise mahuka äriplaan Rimess. Lisaks istub Rimess MRI juhatuse esimees Mati Nõmmiste veel ka Tallinna Soojuse nõukogus.
    Tallinna finantsdirektor Ahti Kallaste ütles, et linnavalitsuse kui terviku praegune audiitor on Ernst & Young Eesti. Tuleva aasta jaanuaris on plaan valida linnale audiitor juba pikemaks ajaks, kolmeks aastaks, ja selle leidmiseks kuulutatakse välja riigihange.
    Kallaste sõnul on linnavalitsuse ametid oma valikutes iseseisvad, linnale kuuluvate ettevõtetega tegeleb aga ettevõtlusosakond. Kallaste lisas, et igal ametil on oma eelarve ja kui neil peaks olema vaja eraldi sisest auditit, siis korraldavad nad selle ise. Alates selle aasta suvest on linnavalitsusel ka oma audiitorosakond.
    Kallaste mäletab, et kui eelmisel aastal tekkis kiire vajadus keskkonnaameti auditeerimise järele, siis soovitati Rimessi just ettevõtlusametist.
    Ettevõtlusameti kontrolli- ja analüüsiosakonna juhataja Vello Ervin eitab seda ja väidab, et audiitorfirma valiti linnavalitsuse istungil improvisatsiooni korras. ?Ma ei mäleta, kes linnavalitsuse liikmetest selle ettepaneku tegi,? ütleb Ervin.
    Vello Ervini sõnul valitses kuni 2000. aasta kevadeni linna omanduses olevate ettevõtete audiitorite osas suhteline segadus ning siis tehti otsus suuremate kasuks, kelle hulka mahtus ka Rimess MRI.
    Rimessi osaks jäid siis nüüd juba erakätesse rännanud kinnisvarahooldusettevõtted, kolm kalmistufirmat, lauluväljak, linnahall, autobussikoondis, trammi- ja trollipark, Signaal, Kadrioru park ja Mustamäe haljastus. Ettevõtlusamet ise ei ole maksnud audiitorteenuse eest ei Mati Nõmmistele, tema firmale Rimess MRI OÜ ega ühelegi teisele äriühingu audiitorile. ?Seda teevad äriühingud oma eelarvest,? kinnitas Vello Ervin. Ka pole ettevõtlusamet Rimessiga lepingulistes suhetes.
    Nagu öeldud, on Rimessi käes ka mitme Tallinna tervishoiuasutuse auditeerimine ? seitsmeteistkümnest asutusest koguni üheksa. Nende hulka kuuluvad Magdaleena, Pelgulinna, Järve, Merimetsa ja Wismari haigla, Väike-Õismäe polikliinik, diagnostikakeskus, Tallinna kiirabi ja ka hambapolikliinik. Ühe asutuse auditeerimine on maksnud keskmiselt 25 000 kuni 40 000 krooni. Kuus asutust on usaldatud KPMG Estoniale ja kaks audiitorfirmale K&K.
    Tänavu suvel tellis linnavalitsus Rimessilt Tallinna tervishoiuasutuste baasil kahe aktsiaseltsi, Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaigla moodustamise äriplaani. Sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima sõnul maksis linn selle eest kuskil 100 000 krooni ringis. Rimessi hinnang on aluseks ka Tallinna kiirabi muutmisel aktsiaseltsiks.
    Keldrima põhjendab Rimessi kasuks tehtud valikut oluliselt soodsama hinnapakkumisega. Mingit riigihanget ei toimunud, tegu oli suunatud pakkumisega paarile-kolmele audiitorfirmale. ?Pealegi oli Rimess suuremat osa tervishoiuasutustest juba niigi auditeerinud,? selgitab Keldrima.
    Tervishoiuasutustele audiitori leidmisel ei ole linn seni mingit konkurssi korraldanud ka sellepärast, et aastaauditi maksumus ei ületa riigihankeks nõutavat taset. Sotsiaal- ja tervishoiuamet on piirdunud auditi maksumuse kooskõlastamisega. Loodavate aktsiaseltside puhul on olukord teine ? audiitori valib nõukogu.
    Ilmselt paljuski tänu Tallinna linnalt ja tema ettevõtetelt saadud tööle on OÜ Rimess MRI viimastel aastatel tublisti oma kasumit kasvatanud. Kui kolme viimase aasta netokäive on kasvanud sujuvalt 10 miljonilt 13 miljonile, siis puhaskasum on kerkinud hüppeliselt ? 0,2 miljonilt kroonilt 2,1 miljoni kroonini.
    2001. aasta kasumiprognoos on juba 3 miljonit krooni, tõsi, ka käive kasvab 17 miljoni kroonini.
    Rimessi juhatuse esimees Mati Nõmmiste ise ei näe linnale osutatud teenuste ja Rimessi kasumi kasvu vahel mingit seost. Nõmmiste viitab ka sellele, et Rimess jääb oma rentaablusega (veidi alla 20 protsendi) oluliselt alla paljudele audiitorfirmadele.
    ?Tallinna linnavalitsuse ametitele ja linna ettevõtetele tehtud auditid moodustavad Rimessi käibest mitte üle 5 protsendi ehk kuskil 500 000 krooni ringis,? väidab ta. ?Meie töötajate arv on kasvanud viimase paari aastaga 45ni ja me osutame teenuseid enam kui 400 äriühingule, millest mitmed kuuluvad ettevõtete TOP 100 hulka.?
    Nõmmiste sõnul on paljuski sellele kaasa aidanud täisliikme staatus rahvusvahelises audiitorfirmade ühenduses Moores Rowland International, kellega ollakse koostöös juba 1995. aastast ja kelle kaudu on toimunud audiitorite koolitus.
    ?Kui Tallinna linnavalitsus kuulutab uuel aastal välja riigihanke linnale audiitori leidmiseks, siis ma ei näe mingit põhjust, miks me ei peaks sellel osalema,? nendib Nõmmiste.
    Osaühingul Rimess MRI on kaks võrdset osanikku, Mati Nõmmiste ja Eva Veinberg. Juba mitu aastat on Rimess MRI kuulunud Äripäeva koostatavasse audiitorfirmade TOP 10sse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
USA aktsiad panid kehvale poolaastale punase punkti
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid juuni viimase kauplemispäeva miinuses, pannes punase punkti 52 aasta kõige kehvema tootlusega poolaastale.
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid juuni viimase kauplemispäeva miinuses, pannes punase punkti 52 aasta kõige kehvema tootlusega poolaastale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.