Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinn eelistab audiitorina Rimessi

    Rimessi audiitorite kontrolli all on Tallinna tervishoiuasutused ja kalmistud, lauluväljaku ja linnahalli kõrval ka autobussikoondis ning trammi- ja trollipark. Enne kinnisvarahooldusettevõtete minekut erakätesse auditeeris ka neid Rimess.
    Kui aasta tagasi oli vaja ootamatult keskkonnaametit ja botaanikaaeda auditeerida, kutsuti taas appi Rimess. Tallinna haiglate liitmisel kaheks keskhaiglaks koostas ühinemise mahuka äriplaan Rimess. Lisaks istub Rimess MRI juhatuse esimees Mati Nõmmiste veel ka Tallinna Soojuse nõukogus.
    Tallinna finantsdirektor Ahti Kallaste ütles, et linnavalitsuse kui terviku praegune audiitor on Ernst & Young Eesti. Tuleva aasta jaanuaris on plaan valida linnale audiitor juba pikemaks ajaks, kolmeks aastaks, ja selle leidmiseks kuulutatakse välja riigihange.
    Kallaste sõnul on linnavalitsuse ametid oma valikutes iseseisvad, linnale kuuluvate ettevõtetega tegeleb aga ettevõtlusosakond. Kallaste lisas, et igal ametil on oma eelarve ja kui neil peaks olema vaja eraldi sisest auditit, siis korraldavad nad selle ise. Alates selle aasta suvest on linnavalitsusel ka oma audiitorosakond.
    Kallaste mäletab, et kui eelmisel aastal tekkis kiire vajadus keskkonnaameti auditeerimise järele, siis soovitati Rimessi just ettevõtlusametist.
    Ettevõtlusameti kontrolli- ja analüüsiosakonna juhataja Vello Ervin eitab seda ja väidab, et audiitorfirma valiti linnavalitsuse istungil improvisatsiooni korras. ?Ma ei mäleta, kes linnavalitsuse liikmetest selle ettepaneku tegi,? ütleb Ervin.
    Vello Ervini sõnul valitses kuni 2000. aasta kevadeni linna omanduses olevate ettevõtete audiitorite osas suhteline segadus ning siis tehti otsus suuremate kasuks, kelle hulka mahtus ka Rimess MRI.
    Rimessi osaks jäid siis nüüd juba erakätesse rännanud kinnisvarahooldusettevõtted, kolm kalmistufirmat, lauluväljak, linnahall, autobussikoondis, trammi- ja trollipark, Signaal, Kadrioru park ja Mustamäe haljastus. Ettevõtlusamet ise ei ole maksnud audiitorteenuse eest ei Mati Nõmmistele, tema firmale Rimess MRI OÜ ega ühelegi teisele äriühingu audiitorile. ?Seda teevad äriühingud oma eelarvest,? kinnitas Vello Ervin. Ka pole ettevõtlusamet Rimessiga lepingulistes suhetes.
    Nagu öeldud, on Rimessi käes ka mitme Tallinna tervishoiuasutuse auditeerimine ? seitsmeteistkümnest asutusest koguni üheksa. Nende hulka kuuluvad Magdaleena, Pelgulinna, Järve, Merimetsa ja Wismari haigla, Väike-Õismäe polikliinik, diagnostikakeskus, Tallinna kiirabi ja ka hambapolikliinik. Ühe asutuse auditeerimine on maksnud keskmiselt 25 000 kuni 40 000 krooni. Kuus asutust on usaldatud KPMG Estoniale ja kaks audiitorfirmale K&K.
    Tänavu suvel tellis linnavalitsus Rimessilt Tallinna tervishoiuasutuste baasil kahe aktsiaseltsi, Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaigla moodustamise äriplaani. Sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima sõnul maksis linn selle eest kuskil 100 000 krooni ringis. Rimessi hinnang on aluseks ka Tallinna kiirabi muutmisel aktsiaseltsiks.
    Keldrima põhjendab Rimessi kasuks tehtud valikut oluliselt soodsama hinnapakkumisega. Mingit riigihanget ei toimunud, tegu oli suunatud pakkumisega paarile-kolmele audiitorfirmale. ?Pealegi oli Rimess suuremat osa tervishoiuasutustest juba niigi auditeerinud,? selgitab Keldrima.
    Tervishoiuasutustele audiitori leidmisel ei ole linn seni mingit konkurssi korraldanud ka sellepärast, et aastaauditi maksumus ei ületa riigihankeks nõutavat taset. Sotsiaal- ja tervishoiuamet on piirdunud auditi maksumuse kooskõlastamisega. Loodavate aktsiaseltside puhul on olukord teine ? audiitori valib nõukogu.
    Ilmselt paljuski tänu Tallinna linnalt ja tema ettevõtetelt saadud tööle on OÜ Rimess MRI viimastel aastatel tublisti oma kasumit kasvatanud. Kui kolme viimase aasta netokäive on kasvanud sujuvalt 10 miljonilt 13 miljonile, siis puhaskasum on kerkinud hüppeliselt ? 0,2 miljonilt kroonilt 2,1 miljoni kroonini.
    2001. aasta kasumiprognoos on juba 3 miljonit krooni, tõsi, ka käive kasvab 17 miljoni kroonini.
    Rimessi juhatuse esimees Mati Nõmmiste ise ei näe linnale osutatud teenuste ja Rimessi kasumi kasvu vahel mingit seost. Nõmmiste viitab ka sellele, et Rimess jääb oma rentaablusega (veidi alla 20 protsendi) oluliselt alla paljudele audiitorfirmadele.
    ?Tallinna linnavalitsuse ametitele ja linna ettevõtetele tehtud auditid moodustavad Rimessi käibest mitte üle 5 protsendi ehk kuskil 500 000 krooni ringis,? väidab ta. ?Meie töötajate arv on kasvanud viimase paari aastaga 45ni ja me osutame teenuseid enam kui 400 äriühingule, millest mitmed kuuluvad ettevõtete TOP 100 hulka.?
    Nõmmiste sõnul on paljuski sellele kaasa aidanud täisliikme staatus rahvusvahelises audiitorfirmade ühenduses Moores Rowland International, kellega ollakse koostöös juba 1995. aastast ja kelle kaudu on toimunud audiitorite koolitus.
    ?Kui Tallinna linnavalitsus kuulutab uuel aastal välja riigihanke linnale audiitori leidmiseks, siis ma ei näe mingit põhjust, miks me ei peaks sellel osalema,? nendib Nõmmiste.
    Osaühingul Rimess MRI on kaks võrdset osanikku, Mati Nõmmiste ja Eva Veinberg. Juba mitu aastat on Rimess MRI kuulunud Äripäeva koostatavasse audiitorfirmade TOP 10sse.
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Balti turul kaubeldi enim tugevast kvartalist teatanud LHV aktsiatega
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.