Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suured ja rikkad ühinesid uute konkurentide vastu

    Ka vanad konkurendid suudavad unustada lahkhelid, kui mõni uus võistleja nende tulusast ärist osa saama tikub ? möödunud reedel ühinesid Eesti suurimad transiidifirmad Pakterminal, E.O.S. jt, et kukutada Tallinna Sadama juhtkond. Esimene ühine samm oli laupäeval Muuga sadama 15. aastapäeva pidustuste boikoteerimine. Nüüd nõuavad nad peaminister Mart Laarilt Tallinna Sadama juhtide väljavahetamist.
    Tüli põhjus on konkurentsi tihenemine Tallinna sadamas tegutsevate operaatorfirmade vahel ja transiidifirmade kartus, et Venemaa uued sadamad võivad nende tulusid kärpida.
    Transiidifirmad on sadamajuhtidele Riho Rasmannile, Jaan Tootsile, Erik Sakkovile süüks pannud hulga patte ? uustulnukate eelistamist, valedest andmetest strateegiliste otsuste langetamist, operaatorfirmade ettepanekute eiramist ja operaatorite üksteise vastu väljamängimist, samuti korruptsioonimaigulisi tehinguid.
    Süüdistus uustulnukate eelistamises viitab otseselt soovile hoida uued tegijad suurest ärist eemal. Rasmann üritab riske hajutada, meelitades sadamasse teisi operaatoreid ja alternatiivseid kaubavooge. Mida rohkem on sadamas operaatoreid, seda kasulikum sadamale ning seda paremini saab juhtkond ka tariifide üle kaubelda.
    Küsitav on, kas tariifid peavad olema nii erinevad, nt E.O.S. maksab sadamale iga tonni kauba töötlemise pealt pool dollarit enam kui Pakterminal.
    Tüli juur peitub ASis Lonessa, kellele sadam andis maad ja ehitab kai. Teised operaatorid väidavad, et kai ehitus takistab nende tankerite tööd. Ehk segab operaatoreid enam see, et Lonessal tekib võimalus naftat vedada.
    Ühes on aga õigus transiidifirmadel ? ASi Lonessa tausta tulnuks sadamal hoolikamalt kontrollida. Selle projekti n-ö vaimseks isaks loetakse Jan-Bonde Nielseni, keda otsib taga Taani politsei.
    Samal konkursil osalenud E.O.S. garanteeris paraku sadamale väiksemaid kaubamahte. Seega talitas sadama juhtkond tol hetkel pragmaatiliselt.
    Sadam teenib riigile korralikku kasumit, ses mõttes on sadamajuhid hästi töötanud. Ehk ärritabki transiidifirmasid sadama suur kasum, ligikaudu pool miljardit krooni ? võetakse see ju n-ö nende taskust.
    Ehk võikski kõige tõsisemalt võtta transiidifirmade süüdistust, et sadama tehingutel on korruptsioonimaik juures ? neis tehinguis on üheks osapooleks olnud transiidifirmad ja kes teine neid asju paremini teaks kui tegijad ise.
    Tõetera tundub siiski olevat teede- ja sideministeeriumi kantsleri Margus Leivo väites, et operaatorid on kaotanud mõjuvõimu sadama juhtide üle.
    Operaatorite rahulolematust võiks seega mõnes mõttes lugeda komplimendiks Rasmannile. Samas ei lase hea juht eriarvamustest sellist konflikti tõusta. Äripäeva meelest talitas sadama nõukogu eile siiski õigesti, kui pikendas Rasmanni ja Tootsi töölepinguid. Sadama juhtkond peab aga sõjaseisukorra vältimiseks parandama suhteid klientidega ? klientideta sadam pole midagi väärt.
  • Hetkel kuum
Dmitri Fefilov: mida rohkem edasi, seda ohtlikumaks läheb
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Vene teetootja teeskleb tootmist Lätis, eestlased müüvad ja kehitavad õlgu
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”