Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Harju Elektri edule pani aluse Nokia

    Kuigi nelja aasta eest Tallinna börsil noteeritud Harju Elekter kuulub oma majandusnäitajatelt väiksemate börsifirmade hulka, on ta suur oma vaimult. Korralikku investoripoliitikat ajav ja enda aktsiate noteerimist Tallinna börsil hindav ettevõte on üks väheseid, kes motiveerib oma aktsiatega ka töötajaid.
    Harju Elektri juhtkond on oluliselt seotud ettevõtte ja ta aktsia arenguga börsil. Möödunud aasta lõpus kuulus elektriseadmete tootja üheksast nõukogu ja juhatuse liikmest kuuele miljoni või enama krooni eest ettevõtte aktsiad. Suur osa Harju Elektri aktsionäridest tekkis OÜ Harju KEK osanike kaudu, kes 1997. aastal said aktsiaid soetada nimiväärtusega ehk 10 krooni eest (arvestades möödunudkevadist fondiemissiooni on igale sellele aktsiale lisandunud veel kaks aktsiat).
    Möödunud aasta septembris oli kõikidel ettevõtte töötajatel võimlus osaleda aktsiaoptsioonide märkimisel. Tuleva aasta septembris lõppeva 200 000 aktsia suuruse optsiooniprogrammi ostuõigused märgiti üle ligi kolmekordselt.
    Kuigi ettevõtte aktsial ja seega ta 443 aktsionäril (seisuga 01.12.01) pole 2001. aastal läinud hästi, on aktsia hind püsinud oma nelja aasta pikkuse noteerimisajaloo jooksul küllalt rangetes raamides ehk 23,10 ja 59,16 krooni vahel.
    Arvestades ettevõtte majandusnäitajaid, oleks aktsia ehk rahulikumgi, kui ta ei sõltuks nii palju oma investeeringust Soome juhtmetootjasse PKC Group, millest ta omab hetkel 9,89%. Kuigi selle aktsiapaki väärtus on 1998. aasta juulist, mil Harju Elektri aktsia liikus Tallinna börsil oma senini ületamatutel tasemetel, kukkunud koos PKC Groupi aktsiaga Helsingi börsil umbkaudu 260 mln kroonilt 45 mln kroonini, on ettevõtte jaoks see investeering ikkagi igati positiivne. Õnnestunud tehingu ajalugu ulatub 1994. aastasse, mil Harju Elekter ostis vaid 987 478 krooni eest kümnendiku endisele Nokia OY kontsernile kuulunud PK Cablesi aktsiatest.
    Oma väärtust tugevalt paisutanud aktsiapakk on teeninud Harju Elektrile viimased aastad juba mitu miljonit krooni dividende ning hoidnud ettevõtte finantsiliselt iseseisva, kuna suur investeering on olnud välispankadest laenude võtmiseks piisavalt suur tagatis.
    Alates 1968. aastast elektriseadmeid tootva Harju Elektri struktuur jaguneb praegu kaheks ? elektrotehnika ja telekommunikatsioonivahendite tootmine. Ettevõtte käibes mängib tähtsat osa ka jaekaubandustegevus Tallinnas ja Keilas asuva elektritarvete kaupluse näol.
    Kui Norma toodab Saabile ja Renault?le turvaseadmeid, siis Harju Elektri autojuhtmete tehas tarnib koos PKC Groupiga oma tooteid Volvole ja Scaniale.
    Tähtsal kohal on ettevõtte käibes eksport. Peamiselt Skandinaaviasse oma tooteid turustaval ettevõttel tõusis möödunud aastal ekspordi osakaal kogukäibes 51%. Sel aastal tugevalt vähenenud välisnõudlus on aga kukutanud väljaveo mahu kogukäibes 40%ni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Aasiat tabas kümnendi suurim müügilaine, dollar tegi jälle rekordi Analüütik: tuleb globaalne majanduslangus
Aasia aktsiaturud kukkusid kolmapäeval, sest laenamise kallinemine süvendab hirmu ülemaailmse majanduslanguse ees ja paiskab investoreid turvalise dollari juurde. Euro tüürib tasapisi kahe kümnendi madalaima taseme suunas.
Aasia aktsiaturud kukkusid kolmapäeval, sest laenamise kallinemine süvendab hirmu ülemaailmse majanduslanguse ees ja paiskab investoreid turvalise dollari juurde. Euro tüürib tasapisi kahe kümnendi madalaima taseme suunas.
KIKi spetsialistid: võtame Euroopa otsetoetustest rohepöörde tegemisel tuge
Euroopa otsetoetustel on suur potentsiaal aidata keskkonna heaks palju ära teha. Teiste riikide projektidega konkureerimist ei maksa peljata, kirjutavad Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg ning ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann.
Euroopa otsetoetustel on suur potentsiaal aidata keskkonna heaks palju ära teha. Teiste riikide projektidega konkureerimist ei maksa peljata, kirjutavad Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg ning ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann.
USA aktsiaindeks langes 2020. aasta novembri tasemele
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Rikaste TOP: Elon Musk teenib sinu kuupalga 5 sekundiga Rikaste TOPi eelõhtu!
Mida on ühist Kristo Käärmannil ja Rihannal? Nad said samal aastal miljardärideks ja ühtlasi olid nad ka oma koduriikides esimesed miljardärid. Seejuures on Rihannal vaid kaks korda rohkem jõukust kui Käärmannil.
Mida on ühist Kristo Käärmannil ja Rihannal? Nad said samal aastal miljardärideks ja ühtlasi olid nad ka oma koduriikides esimesed miljardärid. Seejuures on Rihannal vaid kaks korda rohkem jõukust kui Käärmannil.
Portaalides käib kinnisvara soodusmüük. "Agressiivne hinnatõus on möödas." Müüjate turust on saamas ostjate turg.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.