Jonathan Raban on populaarne reisikirjanik, kelle kodumaaks oli Inglismaa, mille ta kummalisel kombel vahetas Põhja-Ameerika preeriate ja Rocky Mountaini vastu.
Raban emigreerus kodumaalt pärast Teist maailmasõda, rännakute sihtpunktiks said Seattle, Põhja- ja Lõuna-Dakota ning Montana osariigid. See polnud mingi Metsik Lääs. Mitte nii, et lähed, musket laskevalmis ja pesukarunahast müts peas, kuhugi tundmatule ääremaale, kus pole isegi teid. Kui Raban Montanasse jõudis, oli seal infrastruktuur juba olemas. Kõrvuti Rabani enda muljete ja mõtetega maast, kus ta ringi sõidab, tutvustab raamat üpris põhjalikult nimetatud osariikide sündimist ja arengulugu (ajastuks 19. saj lõpp, 20. saj algus), kohalikke elanikke ? esimeste immigrantide järeltulijaid. Aluseks on ühe Inglismaalt emigreerunud perekonna lugu. Visuaalses plaanis sobiks raamatuga kokku vesternikeskkond.
Dokumentaalset arhiivimaterjali on muidugi palju, kuid hoopiski ei tule ridade vahelt tolmu pühkida ? Rabani stiil on ergas ja huumorit leidub. Juba ajalugu iseenesest, kuidas toimus preeria asustamine, invasioon sisemaale, tolleaegne Ameerika poliitiline ja ühiskondlik taust, on imekspandavalt arusaamu kõigutav. Raban ei hellita Vanas Maailmas 20. saj alguses levima hakanud Ameerika-kultust.
Mida tähendab ?aher maa?? (T. S. Elioti värssromaaniga ?Ahermaa? siin mingit pistmist ei ole.) Badlands ? kesise mullaga viljatu maa. Ruutmiilidel laiuvad maalahmakad, kuhu inimesed tulid perekonniti juuri mulda ajama. Enamik neist ei juurdunud. Rabani põhiteemad on maastik ja tema kasvatatud inimene, ja inimene, kes ei tunne end kusagil päriselt kodus.
?Aher maa? on üks viimaseid Rabani rännuraamatuid (1996). 1997 sai raamat Ameerika rahvusliku raamatukriitikute auhinna. 1982. aastal sai Raban W. H. Heinemanni auhinna ning 1981. ja 1991. aastal Thomas Cooki auhinna.
Autor: Tiina Talts
Seotud lood
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.