• OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 2250,06%39 174,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,15
  • OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 2250,06%39 174,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,15
  • 09.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suuromanikud said firmades suurema voli

Uue väärtpaberituru seadusega kaasnevad rakendussätted muutsid senist äriseadustikku ning nüüd on ettevõtte 90 aktsiate omanikul õigus aktsionäride üldkoosolek kokku kutsuda ning teha ettepanek väikeaktsionäridelt aktsiad kohustuslikus korras ära osta.
Kui koosolek sellise otsuse langetab (selleks peab otsust toetama 95 aktsionäridest), ei ole väikeaktsionäridel pääsu. EVK kannab nende aktsiad raha vastu suuromaniku kontole ning aktsionär saab kohtus vaidlustada vaid aktsiate eest makstud hinda, aktsiatest on ta aga kindlalt ilma.
Samas ei anna seadus väikeaktsionäridele õigust suuromanikult ostupakkumist nõuda.
Kui palju väikeaktsionäridele aktsiate eest makstakse, otsustab suuromanik.
Kui väikeaktsionäridele tehtud ostupakkumisest on möödas vähem kui pool aastat, tuleb maksta ostupakkumise hinda, muudel juhtudel tuleneb makstav summa aktsia turuhinnast 10 päeva enne üldkoosoleku teate väljasaatmist.
Rahandusministeerium peaks välja töötama õiglase hinna määramiseks eraldi korra.
?Esmapilgul jääb mulje, et suuromanikul on õigus väikeaktsionär välja osta ja väikeaktsionär ei saa ennast kuidagi kaitsta,? kommenteeris seadusemuudatust väikeaktsionär majandusüliõpilane Heikki Kirotar.
Ta lisas, et seni, kuni seadust pole rakendatud, on võimatu seda ka kommenteerida. Kui mõni ettevõte seda börsilt lahkumiseks kasutab, siis alles pärast seda saab kommenteerida selle mõju väikeaktsionäridele.
?Eesmärk on kaitsta väikeaktsionäre, et nad saaksid aktsiate eest õiglase hinna ning samas peab ka ettevõttel olema võimalik saada avalikust ettevõttest tagasi mitteavalikuks,? lausus finantsinspektsiooni turujärelevalve osakonna juhataja Urmas Peiker.
Trigon Marketsi fondijuht Aadu Oja märkis, et ei näe seaduses midagi väikeaktsionäre kaitsvat, pigem on see mõeldud turu puhastamiseks ehk siis andmaks kauplemise seisukohalt surnud ettevõtetele võimaluse börsilt lihtsamalt lahkuda.
Eesti väärtpaberite keskdepositooriumi (EVK) nõukogu esimees ja Tallinna väärtpaberibörsi juhatuse liige Jaanus Erlemann sõnas, et tema hinnangul peaks suuromanikul olema õigus omandada 100 ettevõttest. ?Kui väikeaktsionär ei taha ettevõttes osalusest loobuda ja usub ettevõttesse, siis on tal alati võimalus aktsiaid juurde osta ja omandada otsust blokeeriv 5 pluss üks hääl,? lisas ta.
Tallinna börsi ettevõtetest puudutab seadusemuudatus eelkõige kolme ettevõtet: Rakvere Lihakombinaati, Sampo Panka ning Tallinna Külmhoonet.
Tallinna Külmhoone juhatuse liige Evald Karu märkis, et tõenäoliselt ei tule nende ettevõtte puhul seaduseparandust kasutada, sest protsessi on teistmoodi aetud. Suuromanikule Leedu Kauno Pieno Centrasele kuulub 94,4 ja Nordea Panga klientidele 4 ettevõttest ning aktsionäre on alles veel 67. ?Ega sellise ettevõtte börsil hoidmine börsile au ja kuulsust küll ei too,? lausus Karu.
Karu ei soostunud kommenteerima, kas lähiajal on plaanis esitada aktsiate börsil noteerimise lõpetamise taotlus.
Rakvere Lihakombinaadi suuromanik Ruokatalo OY on samuti ostupakkumise väikeaktsionäridele teinud, kuid kuna aktsia eest pakuti liiga madalat hinda, ei suudetud koguda börsilt lahkumiseks vajalikku hulka aktsiaid.
Praeguse seaduse valguses ei tohiks Rakvere Lihakombinaadil börsilt lahkumisega enam raskusi tekkida, sest suuromanikule kuulub 95,74 ettevõttest.
Sampo Panga juhatuse esimees Härmo Värk teatas avalike suhete juhi vahendusel, et ei soovi seadusemuudatust ning panga edasisi samme kommenteerida.
Erlemann sõnas, et vaevalt seadusemuudatus ettevõtete börsile tulekut kuidagi mõjutab, sest tulles ei mõelda sellele, kuidas kiiresti minema saaks. Küll annab see ettevõtetele teatud kindluse, et börs pole vangla.
Seadusemuudatus ei puuduta loomulikult ainult börsifirmasid, vaid kõiki ettevõtteid. Noteerimata firmade jaoks, kus näiteks juhtkonda motiveeritakse aktsiatega, on asi keerulisem, sest aktsia otsest turuhinda ei ole. Rahandusministeerium peab küll välja töötama õiglase hinna arvutamise korra, kuid spetsialistid on selle edukuse suhtes üsna skeptilised.
?Ma küll ei usu, et nad suudavad välja mõelda mingi vettpidava universaalse ettevõtte väärtuse hindamise mudeli,? lausus Aadu Oja. ?Jään huviga esimesi lahendeid ootama.?

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.02.25, 16:50
Kulla ülemaailmne nõudlus tõusis 2024. aastal uue rekordini
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele