Sotsioloogide ütlust mööda võidaks tulevastel valmistel, nii korralistel kui ka erakorralistel, sotsiaaldemokraatlike vaadetega Keskerakond ja Rahvaliit, kes võiksid olla ka valitsusliitlased. Vasakpoolsed Mõõdukad leiaksid samuti oma hulga valijaid, keda oleks vähem erakorralistel valimistel ja rohkem korralistel valimistel. Sotsiaalreformidest räägivad samuti järjest sagedamini seni parempoolset maailmavaadet deklareerinud erakonnad.
Keskerakond, hoolimata seisukohast, et riik peab nõrgemaid ühiskonnaliikmeid toetama, ei pea vajalikuks maksukoormuse tõstmist või ettevõtete investeeringute tulumaksustamist. ?Kõige olulisem on tööhõive poliitika. Luues juurde 200 000 töökohta, saame pensione tõsta ja muudki vajalikku teha,? ütles Keskerakonna nõunik Heido Vitsur.
Samuti arvas Vitsur, et riigieelarve koostamise poliitikat täpsustades on võimalik leida vahendeid reformideks. ?Pole võimalik öelda üheselt, et me tõstame makse. Iga asi on vahend millegi saavutamiseks. Kõigepealt peame püstitama ülesanded, mida soovime lahendada,? ütles Vitsur.
Vitsur: sotsiaalreformid suurendavad ainult auku, milleks raha on vaja. ?Et seda ära hoida, tuleb jõud suunata kutsehariduse, tööhõive ja sündivuse parandamisele, need on vahendid riigile laekuva raha hulga suurendamiseks,? ütles Vitsur.
2002. aasta eelarve järgi investeerib Eesti riik laste kasvatamise toetamisse 1,4 mld krooni, koos töötuskindlustusega läheb tööhõivele 2 mld krooni ja kutsehariduse programmide elluviimiseks ja arendamiseks läheb 400 mln krooni.
?Nende arvude juures tuleb arvestada, et sündivust ei saa osta ja kutseharidusreform algab ühiskondliku suhtumise muutumisest,? ütles Mõõdukatest sotsiaalminister Eiki Nestor.
Nii Rahvaliidu kui Keskerakonna esindajad ütlesid, et ei pea õigeks ettevõtete tulumaksusoodustuse kaotamist. ?Halvim, mis maksusüsteemiga juhtuda võib, on ebastabiilsus,? ütles Vitsur.
Rahvaliidu majandusideoloog Janno Reiljan ütles, et Rahvaliit näeb vajadust maksustada väljaveetav kapital ja offshore-firmadega tehtavad tehingud. Reiljani ütlust mööda võib leida raha sotsiaalreformide teostamiseks aktsiisimaksu laekumist parandades. Rahvaliidu üks selgemalt väljendatud seisukohti on olnud vajadust tõsta pensionid kaheksa aasta jooksul 50 protsendini keskmisest netopalgast.
Eilse seisuga polnud riigikogus isikute kooslust, kes oleks olnud nõus koos enamusvalitsust moodustama.
Kaks erakonda, kes on teatanud huvist valitsusliit sõlmida, on Reformierakond ja Keskerakond, samas poleks neil riigikogus otsuste läbiviimseks vajalikku häälteenamust. Kuigi Reformierakond väljendas soovi moodustada vähemusvalitsus, ütles Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, et ei pea mõttekaks vähemusvalitsuses töötamist.
?Pigem lähme erakorralistele valimistele, kui moodustame vähemusvalitsuse,? ütles Keskerakonna aseesimees Peeter Kreitzberg.
Reformierakonna ja Keskerakonna võimalik koalitsioonipartner Rahvaliit pole väljendanud huvi valitsuse tööst osavõtu suhtes. ?Meil on Reformierakonnaga liialt suured programmilised erinevused,? ütles Rahvaliidu esimees Villu Reiljan eile.
Prognoosid majandusele sõltuvad sellest, milline tuleb uus valitsus. Kui Reformierakond saab koalitsiooni, õnnestub tal ehk vasakpoolseid erakondi tasakaalustada ja kardinaalseid pöördeid majanduspoliitikas ei toimu.
Kui võimule saab praegusest oluliselt erinevate vaadetega koosseis, võib juhtuda, et tahetakse valijatele oma lubadusi tõestada ja siis võidakse tõepoolest kehtestada astmeline tulumaks, taastada ettevõtete tulumaks ning piirata maa müüki välismaalastele.
Rahvusvahelises plaanis on võtmeküsimus eelarvetasakaal ? kas oletatavad maksumuutused tekitavad auke riigieelarvesse. Sellel põhinevad ka riigireitingud, mis omakorda on aluseks laenuintressidele.
Kuna ühtki tugevalt vasakpoolset erakonda meil ei ole, ei ähvarda meid läbirääkimiste katkemine Euroopa Liiduga ega natsionaliseerimine. Reitinguagentuurid järske samme ette ei võta, mistõttu lähema kolmveerand aasta perspektiivis ei tohiks midagi hullu juhtuda.
Seotud lood
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.