Natuke üle piiri polegi rikkumine?

8. jaanuaril võeti diislikütuse proovid seitsme firma tanklast, millest kvaliteedinormidele ei vastanud mitte ükski. Nabakümme, ütleksid laskurid. Seega on Eesti kütuseturu puhastumisel ? nii otseses kui kaudses mõttes ? veel pikk tee käia, igatahes lõppu ei paista.

Seda näitab kasvõi solkkütuse müümisega vahele jäänud firmade esimene reageering. ?Meilt võetud kütuseproovi kõrvalekalle normidest on väike ja seda näitajate osas, mille analüüsimisel on vea tõenäosus suur.? Kas võib olla veel suuremat mainekujunduslikku apsakat? Samaväärne oleks ebakainelt sõitmast tabatud juhi väide, et ?hundijalavett läks üle normi (ütleme, üle 0,5?) ainult veidi. Ja siingi peab arvestama mõõtmisvea võimalusega.? Vastu võiks küsida, et kui mõõtetulemus on 0,49?, kas siis oleks mõõtetulemus täpne ja asjad kõige paremas korras. Mulle tundub, muidugi oma rikutuse piirides, et vahele jäänud kütusefirmade funktsionäärid just niiviisi mõtlevad.

Ehk on põhjus selles, et nn kütusekomponente, mis peaksid jälle mingeid muid näitajaid parandama, on püütud lisada nii palju kui võimalik, kuni viimase piirini? Kütused on keemia, aga Eestis on saanud sellest tõeline alkeemia.