Võõrfinantseerimise ulatust iseloomustab võlakordaja, mis Eesti ettevõtete puhul võib hälbida 20?70ni. Normaalse tulususega (tulu omakapitalilt, ROE vähemalt 16) töötava ettevõtte puhul on võõrfinantseerimise, see on finantsvõimenduse kasutamine igati põhjendatud ja soovitatav. Nii on see üldjuhul meie börsiettevõtete puhul, kus laenukapitali kasutamine võiks veel ulatuslikum olla. See on asja positiivne pool, milles peituvad võõrfinantseerimise võlud.
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete puhul on paraku ülekaalus võõrfinantseerimisega kaasnevad ohud. Asi vajab hoopis sügavamat ja kompaktsemat käsitlemist. Üksikasjaliselt tuleb analüüsida kapitali hinda tervikuna, sh laenukapitali hinda, uurida kogutulususe taset ning omakapitali tulutoovust (ROE).
Võõrfinantseerimise negatiivse poole uurimiseks puudub paraku hea rakenduslik metoodika. Oleme püüdnud omalt poolt seda lünka täita.
Võõrfinantseerimisega seotud probleemide mitmest aspektist uurimiseks kasutame järgnevalt Tartu Ülikooli ärirahanduse ja investeeringute õppetoolis loodud mudelit.
Selle mudeli abil määratakse kõigepealt võõrfinantseerimise mõjususkoefitsient (IDF, mille arvutamisel võetakse arvesse laenukapitali hind, võlakordaja; tulumaksumäär; ärikasum; varad; omakapitali tulusus; kapitali hind). Seejärel analüüsitakse võimalikke probleeme seoses investorite hoiakute ja kindla ettevõtte tegevusega.
Uuringute kohaselt oli Eesti börsiettevõtete võõrfinantseerimise mõjususkoefitsient keskmiselt alla 0,28 (näiteks Baltikal 0,2679; Kalevil 0,2203; Estikol 0,2799; Viisnurgal 0,084; Sakul 0,02041).
Paraku väikesed ja keskmise suurusega, eriti aga Lõuna-Eesti ettevõtete puhul on IDF tugevalt üle 0,4, sageli vahemikus 0,6?0,8 (näiteks Wermol 0,53755). Seega just väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on liigselt laenukapitali poolt mõjutatud.
Miks see on nii, millised tegurid sellele kaasa aitavad ja milles peitub väljapääs? Kõrvalolev tabel võtab kokku analüüsitud ettevõtete probleemid. Niisiis, kui võõrfinantseerimise mõjususkoefitsient on alla 0,28, siis võib seda pidada heaks või isegi väga heaks, vahemikus 0,28?0,4 rahuldavaks ja pigem heaks ning üle 0,4 pigem mitterahuldavaks.
Kui koefitsient on alla 0,28, siis rahuldatakse investorite nõutavad tulunormid täielikult, ettevõte töötab kõrge tulukusega.
Sellisel ettevõttel ei teki probleeme täiendava kapitali hankimisega, kuna omakapital domineerib võimsalt laenukapitali üle.
Suurem osa ärikasumist võib minna omanikele, kuid seda võidakse ka reinvesteerida. Seetõttu on sellisel ettevõttel head kasvuperspektiivid. Harilikult ettevõtte turuväärtus lisandub pidevalt.
Kui koefitsient on üle 0,4, töötab ettevõte suhteliselt madala tulukusega, mistõttu laenuandja nõutav tulunorm küll rahuldatakse, kuid mitte omanike nõutav tulunorm. Sellest ka omanike rahulolematus.
Tekib mõnel määral laenukapitali domineerimine ja laenuandjate diktaat ettevõtte üle (laenuandja hakkab nõudma täiendavaid garantiisid ja esitama eritingimusi laenu väljastamisel). Sellega kaasnevad sageli ka investorite vahelised konfliktid.
Ettevõttel võib tekkida tõsiseid probleeme täiendava kapitali hankimisega. Ettevõtte kasvuperspektiivid on pärsitud, sest suurem osa ärikasumist läheb laenukapitali andjatele intressideks. Ettevõttel võivad tekkida negatiivsed vabarahavood ning raha negatiivne konversioonitsükkel.
Harilikult hakkab langema ka sellise ettevõtte turuväärtus, vähemalt pole märgata kasvutendentsi.
Kui koefitsient on vahemikus 0,28...0,4, rahuldatakse investorite nõutavad tulunormid nii, et investorite vahel ei teki märgatavaid konflikte ja üks investor ei domineeri teise üle. Sellise ettevõtte kasvuperspektiivid võivad olla rahuldavad või isegi head. Lisakapitali hankimisel ei teki raskusi. Sel ettevõttel on rahuldav väärtuskasv.
Kokkuvõtteks. Mudeli rakendamine on lihtne, kuid võimaldab teha olulisi järeldusi võõrfinantseerimise mõjususe üle ettevõttes. See võimaldab näha ohtusid, mil erinevad investorid lähevad omavahel konflikti ning võivad hakata üksteise arvel tulu teenima antud ettevõttes. Samuti on selle mudeli abil võimalik otsustada ettevõtte väärtuskasvu ja arenguperspektiivide üle.
Majandusdoktor Vambola Raudsepp on Taru Ülikooli Majandusteaduskonna Rahanduse ja Arvestuse Instituudi ärirahanduse ja investeeringute õppetooli professor.
Seotud lood
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil
“Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.