Üks Lõuna-Eesti suurmetsaomanikest müüs mullu novembris vahendusfirma Theka Puidu OÜ kaudu ASile Stora Enso Eesti 1,1 mln krooni eest kasvavat metsa. Vahendusfirma nimele oli metsa omanik selle müümiseks Stora Ensole vormistatud kasutusvalduse lepingu.
Asjatundjad peavad juhtunut Eesti oludes üsna tavaliseks maksudest kõrvalehoidmise, teisisõnu, riigile maksudeks maksmata jääva raha legaliseerimise kombinatsiooniks.
Metsaomanik vormistab sellistel juhtudel nn tankisti nimele oma metsa kohta kasutusvalduse lepingu. See tähendab, et viimasel on õigus metsa kasutada ning käsutada, sh müüa. Väikefirma müüb metsa suurkokkuostjale maha. Kui maksuamet peaks kunagi tehingu vastu huvi tundma, pole firmat enam olemas.
Vahendusfirma polnud Toodega sõlmitud kasutusvalduse lepingut tehingu toimumise hetkeks kinnistusametis registreeritud. See annab aluse nimetada tehingut fiktiivseks. Samas nõuab metsaseadus, et metsa kokkuostev firma, praegusel juhul Stora Enso peab veenduma, et mets kuulub sellele, kes teda müüa pakub. Seetõttu pidanuks Stora Enso nõudma värsket väljavõtet kinnistusraamatust.
Vahelejäämine juhtus tänu pangale. See teatas politseile vastavalt rahapesu tõkestavale seadusele vahendusfirma esindaja soovist võtta tehingu tulu sularahas välja. Juhtumit uurivad Tartu kriminaalpolitseinikud. Tartu kandi metsaäri tundvate allikate kinnitusel viivad Theka Puidust niidid tuntud kohalike allilmaautoriteetide Toivo Bergi ja Urmas Grossthalini, kes nn tankistide vahendusel on kujunenud Lõuna-Eesti metsaäri võtmeisikuteks. Metsaomaniku süü seisneb riigi petmise kiusatusele järele andmises.
Kasutusvalduse lepingud kujutavad metsaametnike andmetel endast ühte põhilist mustalt raiutud puidu legaliseerimise vahendit. Vahel võetakse mets maha ühest kohast, puidufirmale esitatakse kasutusvalduse leping hoopis teise paiga kohta jne.
Tegemist ei ole ainsa sellise juhtumiga, mitut teist suurt metsafirmat vaatlevad maksuametnikud ja politseinikud seoses kahtlustega, et nad võivad olla n-ö läbi pesnud musta metsa.
Saatuse irooniana kasutas vahendusfirma Theka Puidu OÜ kõnealuse maksupettuse juhtumi puhul ära ühte puhta puiduturu eestvõitlejana tuntud Stora Ensot. Nädal tagasi kirjeldas firma ressursijuht Ants Rand Äripäevas, kuidas Stora Enso püüab musta puidu sisseimbumist vältida, sest muidu mureneb meie usaldatavus välispartnerite silmis.
?Me täidame metsaseadust pidevalt ja rohkemgi veel,? rääkis reedel firma metsandusjuht Indrek Tust. ?Paljud hankijad lähevad sellepärast meie juurest ära.? Veendumaks, et mets kasvab tõepoolest seal, kus väidetakse, ja kuulub tõepoolest müüjale, võtab Stora Enso Tusti kinnitusel ka maakondade metsanduskonsultantidega ühendust. Sageli raskendab metsa päritolu kontrollimist asjaolu, et puit on mitu korda edasi müüdud ja allhankija ei suuda päritolu tuvastada.
Miks seekord kinnistusraamatu väljavõtet ei küsitud, sellele jäid firma juhid reedel vastuse võlgu, vaatamata reedel oma Võru osakonna juhatajale tehtud järelepärimistele. Põhimõtteliselt võinuks Theka Puidu OÜ Storale müüa 1,1 mln krooni eest hoopis kellegi teise metsa.
Laupäeval saabus firma Stora Enso Võru osakonna juhatajalt Kalmer Kaivilt SMS: ?Kui teid huvitab kasvava metsa ost Theka Puidu OÜ-lt, on vastav tehing tehtud vastavalt seadusele.?
?Tegelikkuses see seadusepunkt ei toimi,? märkis OÜ Eesti Metsakorralduskeskus juhatuse esimees Ülo Viilup metsaseaduse nõude kohta puidu päritolusse süveneda. Selleks, et ostetava puidu päritolu kontrollida, peaks töötama FSC (metsa tarneahela sertifitseerimise süsteem). See tähendab, et mingi puidukogusega käib metsast näiteks kuni mööblivabrikuni kaasas päritolu tõendav sertifikaat, mis tõestab, et puit pärineb säästlikult majandatud metsast. ?Kuigi riigimets on tänaseks sertifitseeritud, esindab sertifitseeritud erametsa seni vist üks metsaomanik,? mainis Viilup.
Eesti metsaga toimuvatest ulatuslikest maksupettustest ja rahapesust annavad märku ka maksuameti andmed toorpuidu mullu 11 kuu 175 miljardi kroonisest kogukäibest.
Metsaspetsialistide arvates on see isegi juhul, kui importpuit juurde arvata, liiga suur arv, et tegelikkusele vastata. Teisisõnu, paljuski lihtsalt mull. See tähendab, et väga suures osas deklareeritakse maksuametis ilmselt fiktiivseid käibeid või legaliseeritakse metsa sildi all ka muud illegaalset äri.
Ülo Viilupi kinnitusel tuleks sellise arvu kättesaamiseks terve Eesti mets mitu korda maha raiuda.
2000. aastal müüdi Eestis Riigimetsa Majandamise Keskuse andmetel turul 600 miljoni krooni eest kasvavat metsa. Kohe maharaiutava puidu hind sellelt jääb vahemikku 1,2?1,5 miljardit krooni.
Hinnanguliselt on metsaäriga kokkupuutuvad inimesed avaldanud arvamust, et riigil jääb maksudena saamata vähemalt pool miljardit krooni. Ükski ametkond ei söanda umbkaudseltki numbreid välja öelda, sest sellekohased uuringud puuduvad.
Seotud lood
Freedom Holding Corp. (FRHC) 2025. eelarveaasta kolmanda kvartali tulud kasvasid aastases võrdluses 57 protsenti ja ettevõte saavutas rekordilise turukapitalisatsiooni 9 miljardit dollarit.