Hansapank sai möödunud aasta novembris-detsembris ligi 3 miljoni euro (62 mln krooni) suuruse laenukahju, mis tuli panga kliendi Baltic Food ASi pankrotistumisest. Spari poodide ja Dagabi hulgiladude raskused andsid hoobi panga möödunud aasta viimase kvartali majandustulemusele, mis kukkusid võrreldes eelmise kvartaliga ja jäid samasse suurusjärku võrreldes varasema aastaga.
Jaekaubanduse mõjule juhtis eile tähelepanu Hansapanga juht Indrek Neivelt. ?Riskantseimaks majandusvaldkonnaks pean ma jaekaubandust. Kui seal ei toimu lähematel aastatel ühinemisi või ülevõtmisi, siis on oodata tõsiseid raskusi,? ütles ta pärast tulemuste avaldamist interneti kaudu toimunud pressikonverentsil.
Hansapank luges Baltic Foodi laenukahju erakorraliseks, sest see oli tavapäratult suur. Tavalised laenukahjud ulatuvad paari miljoni krooni kanti. Panga finantsjuht Kristina Siimar ütles, et kuigi laen on kuludesse kantud ehk provisjoneeritud, on lootust midagi tänavu tagasi saada.
Baltic Food Eesti inventari ostnud ABC Grupi juhatuse liige Jüri Vips ei uskunud eile, et Hansapank Baltic Foodi pankrotist kahju sai. ?See peab midagi muud olema,? ütles Vips, viidates asjaolule, et Dagabi varad on veel müümata. ?Vaevalt, et nad sel ajal midagi maha kandsid. Protsessi alguses seda ei tehta,? ütles Vips. Juhul kui pank kannab seoses Baltic Foodiga mingit kahju, siis on oodata selle mahakandmist sel aastal, lisas ta.
Jaekaubanduse tuleviku pärast on mures ka Ühispank. Panga analüütik Sven Kunsing ütles, et tema täheldas juba 2000. aastal, et jaekaubanduse pind kasvas kiiremini kui käive. ?Oli märke, et kinnisvara-arendusega on liiale mindud,? ütles ta.
Kunsing ütles, et hoiatas asjast ka panga laenuosakonda, näiteks Tallinna Kaubamaja marginaalid on langenud ja tõenäoliselt ka teistes sama ala ettevõtetes. ?Kaubamaja peaks tegelema rohkem jaekaubanduse ja vähem kinnisvaraarendusega,? ütles Kunsing.
Ühispanga krediidivaldkonna juht Andrus Kimberi sõnul jagab ta Neivelti seisukohta, et jaekaubandusest on oodata halbu üllatusi. ?Marginaalid on pinge all ja konkurents tihe,? iseloomustas ta kaubanduse seisu.
Kimber ütles, et Ühispank on tulevikus ettevaatlik jaekaubanduse kinnisvaraarenduse finantseerimisega ja näiteks Säästumarketi-laadse kaubandusketi rajamiseks oleks juba päris raske laenu saada. Kaubanduse asemel vaatavad pangad Kimberi sõnul rohkem tööstust ja ka põllumajandust, mis on jalgu alla saamas. Kimber ütles, et ei usu ka korterituru ülekuumenemist.
Korteriturgu peab pankade üheks peamiseks riskiks investeerimispanga Trigon analüütik Toomas Reisenbuk, kes ennustas nädal aega tagasi täpselt Hansapanga möödunud aasta tulemuse. Reisenbuki väitel on magalarajoonide korterite hindadesse paisunud mull.
Reisenbuk ütles, et ei käsitle Hansapanga jaekaubanduse 62miljonilist laenukahju summat kui erakorralist. ?Pole tähtis, mis summa. Tähtis on, et aasta oli kokkuvõttes parem, sest paljud laenud laekusid hästi,? ütles ta.
Reisenbuki sõnul oli panga neljas kvartal normaalne tase ja tulemus tuleb normaalne ka sel aastal. Tema väitel paistsid panga möödunud aasta kolm esimest kvartalit paremad, panga tegelik võime kasumit teenida on väiksem.
Pankurite ja analüütikute pessimismi ei jaga Eesti üks edukamaid jaekaupmehi, Säästumarketi arendaja ja Kesko Eesti juht Maldar Mäesalu. Ta ütles, et ei tunne, et jaekaubanduses oleks Baltic Foodiga võrreldavat olukorda. ?Ei usu, et pauku tuleb,? lisas ta.
Mäesalu sõnul võib pankrotte tulla väikeste tegijate juurest, nendelt operaatoritelt, kellel on vaid paar poodi. Praegused ketid, nagu Kesko, SOK (Prisma), Selver ja ETK püsivad tema sõnul kindlalt.
Üksiküritajale astuvad Mäesalu sõnul kandadele suured ketid, kes laienevad Tallinnast Lõuna-Eestisse ja suurematest linnadest välja. Samuti ujub Mäesalu sõnul pankrottide puhul pinnale info pettuste kohta, nagu see oli Spari ja Viimistlusvikerkaare kaupluste puhul.
Seotud lood
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.