• OMX Baltic1,27%303,76
  • OMX Riga0,16%879,95
  • OMX Tallinn0,63%1 897,86
  • OMX Vilnius1,15%1 172,65
  • S&P 500−0,43%6 042,14
  • DOW 30−0,57%44 340,21
  • Nasdaq −0,23%19 598
  • FTSE 1000,3%8 804,13
  • Nikkei 2250,42%38 963,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%97,46
  • OMX Baltic1,27%303,76
  • OMX Riga0,16%879,95
  • OMX Tallinn0,63%1 897,86
  • OMX Vilnius1,15%1 172,65
  • S&P 500−0,43%6 042,14
  • DOW 30−0,57%44 340,21
  • Nasdaq −0,23%19 598
  • FTSE 1000,3%8 804,13
  • Nikkei 2250,42%38 963,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%97,46
  • 19.02.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uus tolliladude kontrollsüsteem hoiab klientide kaupa kinni

"Ajan oma kaupa juba teist päeva taga, sest programm näitab, et laos pole kaupa, kuigi tean, et see on seal," sõnas neljapäeval nördinult Dunkri Kaubanduse ASi maakler Heli Vahtra. Valior Tolliteenuste ASi klienditeeninduse juht Luule Trummari sõnul on nende kliendid nördinud, sest ASYCUDA-nimelises programmis esinevate vigade tõttu ei saa kaupa väljastada. Klientide kaup jäi välja andmata ka ASi Cargo Handlig tollilaol.
Enne Tallinna Tolliinspektuuris programmi käikulaskmist käivitati see Kagu, Kirde, Edela ja Tartu tolliinspektuuri tööpiirkonnas. Tolliameti majanduslike tolliprotseduuride talituse juhataja Tiia Lutsoja kinnitas, et seal tõrkeid ei esinenud. Tallinna piirkonnas nimetas ta probleemseks vaid neli ladu. "Eksimused ja takistused põhjustasid tolliladude endi vead," lisas ta. Siiski usub hullemateks intsidentideks valmistunud Lutsoja, et selleks nädalaks saadakse programm korralikult käima.
Tolliameti pressiesindaja Aivar Pau andmeil kergendab süsteem tolliladude tööd, sest tulevikus hakkavad tollilaod oma aruandeid Tolliametile elektrooniliselt saatma. Varem tehti seda paberkandjatel. Edastatud informatsioon sisestatakse tollideklaratsioonide töötlemise süsteemi ja on käivitamise hetkel tollilao laoseisude aluseks.
Kuigi Valior Tolliteenuste ASi müügijuht Sven Uustalu mõistis uue programmi vajalikkust, ei saanud ta aru, miks on see vaja tolliladudes ühe korraga käivitada. "Tallinna tolliinspektuuri piirkonnas asub 103 tolliladu, kas neil on tõesti nii palju inimesi ametis, kes seda andmehulka läbi jõuavad närida," oli mees hämmeldunud.
Veel häiris teda see, et Tolliameti vastavasisuline e-mail saadeti neile 30. jaanuaril ja lao inventuuri tulemusi nõuti juba 4. veebruariks.
"Õnn oli, et tegime varemgi arvestust elektrooniliselt, muidu oleksime pidanud 600 lehekülge teksti kahe tööpäeva jooksul sisse lööma," lisas Trummar. "Ootamatu oli ka fakti ette seadmine, ei eelnenud ju ühtegi koolitust või infopäeva toimuva kohta."
Probleeme siiani
MAREK KRUGOLOÜ Contimer PR-finantsjuhtÜle-eelmise nädala reedel (s.o 8. veebruaril) tehti meile teatavaks, et kasutusele võetakse uus programm. Sellega seoses ei levitatud instruktsioone (kasutamisjuhendeid) ega midagi muud, mis oleks lihtsustanud tollideklarantide ja ­maaklerite tööd. Vaatamata lubadusele taastada tavapärane töökord teisipäeva hommikuks, seda siiski ei juhtunud, seetõttu seiskus meie töö terveks teisipäevaks ning klientide tellimusi polnud võimalik õigeaegselt täita.
Tehnilisi ja oskusteabe alaseid probleeme uue programmiga seonduvalt esineb tänaseni.
Alustamine tuleb raske
PEETER LAHTATP Terminal OÜ, ATP Freespeed OÜ juhatajaNagu praktikast teada, on üleminekul elektroonilisele süsteemile kaasnenud esimestel käivitamise päevadel tõrkeid ja sellega seoses on kaubad ladudes seisma jäänud. Iga algus on raske. Kui elektrooniline andmevahetus 100 vastu peab, läheb süsteem lihtsamaks. Varjuküljena nimetaks aga seda, et väiksemgi tõrge elektroonilises süsteemis toob kaasa lao seiskumise. Paberkandja korral seda probleemi ei esinenud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.01.25, 15:17
Einar Laagriküll: miks me ei tohi küberturvalisuse taustal unustada füüsilist turvalisust?
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele