- OMX Baltic0,12%319,35
- OMX Riga−0,12%971,58
- OMX Tallinn−0,07%2 230,03
- OMX Vilnius0,21%1 509,47
- S&P 500−0,02%7 805,45
- DOW 30−0,35%51 670,1
- Nasdaq −0,15%27 204,38
- FTSE 100−0,06%10 650,33
- Nikkei 225−1,82%67 777,52
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,43
- OMX Baltic0,12%319,35
- OMX Riga−0,12%971,58
- OMX Tallinn−0,07%2 230,03
- OMX Vilnius0,21%1 509,47
- S&P 500−0,02%7 805,45
- DOW 30−0,35%51 670,1
- Nasdaq −0,15%27 204,38
- FTSE 100−0,06%10 650,33
- Nikkei 225−1,82%67 777,52
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Äärealade palgatase jääb Tallinna omast kõvasti maha
Keskmine palk Eesti äärealadel moodustab alla 60 protsendi keskmisest palgast Tallinnas.
Kui läinud aasta neljandas kvartalis oli keskmine palk Tallinnas 7224 krooni kuus, siis Jõgeva, Lääne, Põlva ja Valga maakonnas jäi see alla 4200 krooni. Madalaim keskmine palk oli Põlvamaal - 4025 krooni kuus, mis moodustas vaid 55,7 protsendi keskmisest palgast Tallinnas.
Statistikaameti palgastatistika sektori juhataja Mare Kusma edastatud andmeil küündis üle Eesti keskmise palgataseme, mis oli läinud aasta neljandas kvartalis 5879 krooni, vaid keskmine palk Harjumaal 7036 krooniga, millest lõviosa andis tallinlaste keskmine palk 7224 krooniga.
Harjumaa kõrval küündis keskmine kuupalk üle 5000 krooni taseme ainsana vaid Tartumaal, kus keskmine palk oli 5164 krooni, ent sealgi tõstis palganumbrit oluliselt just Tartu linna keskmine palk. Kõigis ülejäänud maakondades jäi keskmine palk alla 5000 krooni kuus.
Konjunktuuriinstituudi juhtiv teadur Leev Kuum ütles, et tema teada ei ole Eestis keegi uurinud, kas selliste suurte palgavahedega kaasneb ka äärealade elanike pidev vaesumine võrreldes Tallinnaga.
Väiksemad sissetulekud viivad Leev Kuumi sõnul tarbimisstruktuuri erinevustele. Mida väiksem on sissetulek, seda suurem on toidu osakaal kulutustes.
Kui võrrelda 2001. ja 2002. aasta jaanuari tarbijahinnaindeksit, mis kasvas 4,2 protsenti, siis suurimat kasvu andsid sellele just toiduainete ja tervishoiu kallinemine vastavalt 8,3 ja 8 protsendiga. Millest võib järeldada, et Eesti äärealade inimeste elutingimused halvenesid sellega veelgi - järjest kasvav osa sissetulekutest läheb just toidule.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele