Eesti aktsiatega alustati täna HEX-kauplemissüsteemis kauplemist üle kivide ja kändude. Kui hommikul registreeriti Hansapanga aktsiatega 168,50 krooni peal müügitehing, siis päeva lõpuks kärises börsi likviidseima aktsia hinnanoteeringute vahe ligi 10 kroonini.
Tehingute anomaaliaid põhjustas Tallinna börsil täna hommikul olnud ebalikviidsus, kuna maaklerid pole enam turutegijad ning ei pea aktsiatele hinnanoteeringuid kuvama.
Investorid peavad nüüdsest määrama väärtpaberite ostmisel või müümisel ära limiithinna ning mitte kasutama turuhinnaga tehinguid.
Turuhinnaga sisestamisel võib juhtudagi sellised anomaaliaid nagu Tallinna börsil täna hommikul, mille kaotajaks pooleks kujuneb paraku väikeinvestor.
Päeva lõpus toimunud paari mõõdukalt suure ostutehingu tulemusena hüppas Hansapanga aktsia üles 4 krooni ning sulgus pärast 1997. aasta oktoobrit esimest korda ülevalpool 200 krooni piiri.
Ametlikuks sulgemishinnaks jäi aktsial 13 eurot ehk 203,41 kroonini. Tõusu päevaga 2,6%.
Enam vähem normaalne kauplemisaktiivsus oli täna Tallinnas vaid Norma <GR#EE.NORMA>
aktsial, mille hinnanoteeringute vahe sulas keskpäeval ajuti koguni 0,01 euroni (15,6 senti).
Möödunud reedel 6 kroonisest dividendimakse kavatsusest teatanud ettevõtte väärtpaber sulgus aktiivse kauplemise taustal 4,42 eurol ehk 69,16 kroonil. Tõusu päevaga 2,1%.
Kuid ka sarnaselt Hansapanga väärtpaberitega tehti Norma aktsiatega täna hommikul 71,66 krooni peal ostutehing, mis annab taas aluse oletada, et investor kasutas väärtpaberi ostmisel turuhinda, jättes limiithinna panemata.
Aktiivsuse poolest kolmandaks tulnud Eesti Telekomi aktsiatega sarnaseid anomaalsed tehinguid ei tehtud. Väärtpaber kõlkus päeva jooksul stabiilselt 74,5 ja 75,5 krooni vahel ning lõpetas päeva praktiliselt nagu möödunud reedelgi 74,95 kroonil.
Seotud lood
Keskpankade kullareservid
on jõuliselt kasvamas, millele on peamiselt kaasa aidanud arenevate riikide ostud, aga ka mitmed Ida-Euroopa riigid. Eesti Pank on nii kullareservide mahu kui ka osakaalu poolest maailmas viimaste seas, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) andmetest.