?Maksimummäär on tõesti suur, see võib olla seotud illegaalse tarkvaraga massilise tootmisega, tehase olemasoluga,? rääkis vandeadvokaat Kaido Uduste eile piraattarkvaraga võitleva organisatsiooni Business Software Alliance (BSA) korraldatud üritusel.
Uduste ütles, et juriidilist isikut võib uue karistusseadustiku järgi karistada illegaalse tarkvara tootmise või kasutamise eest rahatrahviga 50 000 kuni 25 miljonit krooni.
Praegu kehtiva seaduse järgi võib karistada piraattarkvara kasutamise eest rahatrahviga 7500?100 000 krooni ühe programmi kohta, kokku mitte rohkem kui 500 000 krooniga.
?Juriidilist isikut võib piraattarkvara kasutamise puhul oodata kas rahatrahv või firma sundlõpetamine või mõlemad,? rääkis Uduste. ?Kui ettevõte kasutab illegaalset tarkvara teadlikult oma ärilistel eesmärkidel, võib kanda karistust ka firma juht.?
Füüsilist isikut võib illegaalse tarkvara kasutamise eest karistada kuni kolmeaastase vanglakaristusega või trahviga, mille alammäär on 50 krooni.
?Tegelikkuses võivad trahvid ulatuda tuhandetesse ja kümnetesse tuhandetesse kroonidesse,? märkis Uduste.
Täna hakkab tööle BSA tasuta infotelefon, mis on ühtlasi ka vihjetelefon, millele võib teatada tarkvarapiraatlusest. Vihjed edestatakse politseisse ning politsei otsustab, kas sellele järgneb ka kontrolliv reid.
?BSAga käib meil koostöö juba aastaid,? ütles politseiameti pressiesindaja Kadri Palta. ?Igas prefektuuris on vähemalt paar inimest, kes on pädevad selle temaatikaga tegelema.?
Järgmisel nädalal saadab BSA kirja 5000 Eesti ettevõttele eesmärgiga tõsta juhtide teadlikkust firmas kasutatava tarkvara kohta.
Firmajuhtidel palutakse vastata küsimustele, mille abil peaks selguma, kas on firmajuht teadlik, mis seisus on firma riist- ja tarkvara.
BSA hinnangul kasutab piraattarkvara 60 protsenti Eesti ettevõtetest.
?Eestis tegutseb aktiivselt umbes 30 000 äriühingut, neist umbes 60 protsendil on kasutusel illegaalne tarkavara,? rääkis Ahti Leppik. ?Sellest 60 protsendist on omakorda pooled, kes kasutavad piraattarkvara teadlikult ja pahatahtlikult, ülejäänud ei ole teadlikud firmas olevast piraattarkvarast. Riskide maandamisel aitab tarkvaraaudit.?
ASi Datel tarkvaralahenduste projektide grupi juhi Jaak Ruusmaa sõnul läheb kümmet arvutit omavale firmale tarkvaraauditi tegemine maksma umbes 15 000?20 000 krooni, aastas tellib tarkvaraauditi 30?35 ettevõtet.
?Umbes pool kasutatavast tarkvarast osutub tavaliselt illegaalseks, see on kõrge näitaja,? sõnas Ruusmaa. ?Väga ahvatlev on kasutada piraattarkvara, seda tehakse tavaliselt kulude kokkuhoiu eesmärgil, hiljem võib see minna kalliks maksma.?
Ruusmaa rääkis, et Dateli poole pöördus hiljuti klient, kelle firma arvutitest leidis BSA piraattarkavara, arvutid konfiskeeriti ja määrati 50 000kroonine trahv.
?Kusjuures firmajuht polnud piraattarkvara olemasolust teadlik, mis on väga levinud. samuti on paljudes firmades arvuti kasutamise kord sätestamata,? lisas ta.
Ruusmaa hinnangul on suuremad trahvimäärad piraattarkvara kasutamise ja tootmise eest õigustatud.
?Meie ettevõte on tarkvaramüüja ja Microsofti esindaja, piraatluse tõttu läheb raha meie taskust mööda,? sõnas ta.
Seotud lood
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.