• OMX Baltic0,73%307,03
  • OMX Riga0,2%870,38
  • OMX Tallinn1,38%2 035,86
  • OMX Vilnius0,12%1 213,57
  • S&P 5000,7%5 958,38
  • DOW 300,78%42 654,74
  • Nasdaq 0,52%19 211,1
  • FTSE 1000,59%8 684,56
  • Nikkei 2250,00%37 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,5
  • OMX Baltic0,73%307,03
  • OMX Riga0,2%870,38
  • OMX Tallinn1,38%2 035,86
  • OMX Vilnius0,12%1 213,57
  • S&P 5000,7%5 958,38
  • DOW 300,78%42 654,74
  • Nasdaq 0,52%19 211,1
  • FTSE 1000,59%8 684,56
  • Nikkei 2250,00%37 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,5
  • 11.03.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maksuvabastuse arvel on investeeritud miljardeid

Kaubanduskoja direktori Mart Relve sõnul näitab reinvesteeritud kasumi tulumaksust vabastamise tegelikku kasu kõige ilmekamalt fakt, et 2000. aastal jäi Eesti ettevõtetel teenitud rahast investeeringuteks eelmise aastaga võrreldes 9 miljardit krooni rohkem. Kui 1999. aastal moodustas omakapitali osa ettevõtete bilansis 69 mld krooni, siis 2000. aastal oli see juba 78 mld kr.
Sellest, et tulumaksuvabastus täitis oma eesmärgi, annab Relve sõnul tunnistust teinegi näitaja. Nimelt kasvas 2000. aastal Eesti ettevõtete puhaskasum eelmise aasta 2,8 mld kroonilt 9,7 mld kroonini.
Relve hinnangul on omaette suur võit, et nüüd on ettevõtete esitatud numbrid palju läbipaistvamad ja usaldusväärsemad.
Kõik kaubanduskotta kuuluvad ettevõtted on Relve sõnul huvitatud sellest, et tulumaksuseadust jälle muutma ei hakataks ja lähiaastaiks oleks tagatud majanduskeskkonna stabiilsus.
Kaubandus-tööstuskoja president Toomas Luman ütles, et tegelikult on paljud Euroopa Liidu riigid ka ise kaalunud seda tulumaksuvabastuse varianti, mis Eestis kehtib, kuid ei saa seda enam rakendada. Ettevõtte tulumaksu osa nende riigieelarvetes on juba liiga suur, et sellest loobuda.
Välisinvesteeringute agentuuri direktor Andrus Viirg ütles, et reinvesteeritud kasumi vabastamine tulumaksust on Eestisse investeeringuid juurde toonud ja selle seaduse muutmine näitaks meid nüüd halvas valguses.
Viirgi sõnul suurenes välisinvesteeringute osa 2000. aastal, mil tulumaksuvabastus investeeritud kasumi pealt kehtima hakkas, Eestis 10. Eelmise aasta kohta veel andmeid ei ole, kuid see kujunes rekordiliseks eelkõige tänu USA investorite tulekule Tallinna Sadamasse seoses Ruma ja Lonessa projektidega.
Välisinvesteeringute agentuuri juhi sõnul on vaieldav, kui soodsad meie maksuseadused investoreile praegu on. Näiteks Lätis on tulumaksu määr märksa väiksem: 11?12. Teiseks tuleb meil väljavõetava kasumi pealt nagunii maksu tasuda, tõi ta näiteid.
Viirgi sõnul küsivad paljud välisinvestorid kahtlevalt, kui kaua selline tulumaksuvabastus kehtib. ?Meie sooviks küll, et Euroopa Liitu minnes seda jälle tagasi ei muudetaks, sest see kõigutaks Eesti investeerimismaastiku stabiilsust,? lausus ta.
ASi Tartu Õlletehas juhataja Tarmo Noobi hinnangul pärsiks ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastusest loobumine Eesti majandusarengut ning kindlasti vähendab firmade investeerimisvõimet. ?Eriti tõsistesse raskustesse satuvad just väiksemad firmad,? lausus Noop.
Noobi andmeil on Tartu Õlletehas igal aastal investeerinud kasumi arvel 40?50 miljonit krooni. ?Küllap meie suudaksime siiski oma vajalikud investeeringud ka pärast tulumaksuvabastusest loobumist ära teha,? ütles Noop.
Noobi sõnul on tulumaksuvabastus olnud üks põhjus, miks Eestisse on viimasel ajal nii hoogsalt investeeritud. ?Kui see põhjus ära võetakse, siis sellega petetakse investoreid,? rääkis Noop. ?Investorid langetavad investeerimisotsust tehes riigi seadusandlusest ega lähtu sellest, et seadust võidakse iga aasta muuta.?
Kuuldes, et Euroopa Liit võib tulumaksuvabastuse siduda piimakvootidega, avaldas Noop imestust, kuidas saab kaalukausile panna ühelt poolt kogu Eesti majanduse ja teiselt poolt piimakvoodid. ?Sellisele kompromissile minekuga annaks Eesti kogu maailmale väga negatiivse signaali,? prognoosis Noop.
Piimakvootide võimaliku vähendamise sidumine ettevõtte tulumaksusoodustustega teeb ärevaks piimakombinaadid, kel juba praegu jätkuks rohkem võimsust kui ELi kvoodid lubavad eksportida.
Eesti põllumajandusministeeriumi põllumajandussaadusi töötleva tööstuse ja kaubanduse osakonna juhataja Aavo Sõrmuse sõnul on praegu Euroopa Liiduga kokku lepitud müügikvoodid. Euroopa Liiduga liitudes asenduvad müügikvoodid tootmiskvoodiga. Piima tootmiskvoot paneb paika, kui palju tohivad farmerid müüa piima tööstustele ja kui palju tohivad ise otse turustada.
?Eesti taotlus oli 900 000 tonni piima,? rääkis Sõrmus. Euroopa Liit on omalt poolt välja käinud oluliselt väiksema summa ehk üle 550 000 tonni.
Eestis toodetakse praegu umbes 700 000 tonni piima aastas.
?Meie taotluses on ette nähtud ka piimatoodangu kasv,? ütles Sõrmus ning lisas, et kui lõplik kvoot tuleb praegusest toodangunumbrist väiksem, siis on piimatootjate investeeringud tootmiskasvu saavutamiseks läinud tühja.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele