- OMX Baltic0,17%303,2
- OMX Riga−0,04%868,25
- OMX Tallinn0,37%1 999
- OMX Vilnius−0,16%1 205,47
- S&P 5000,1%5 892,58
- DOW 30−0,21%42 051,06
- Nasdaq 0,72%19 146,81
- FTSE 100−0,21%8 585,01
- Nikkei 225−0,14%38 128,13
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%89,88
- OMX Baltic0,17%303,2
- OMX Riga−0,04%868,25
- OMX Tallinn0,37%1 999
- OMX Vilnius−0,16%1 205,47
- S&P 5000,1%5 892,58
- DOW 30−0,21%42 051,06
- Nasdaq 0,72%19 146,81
- FTSE 100−0,21%8 585,01
- Nikkei 225−0,14%38 128,13
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%89,88
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jaekaubandus skandinaavlaste kontrolli alla
Viimase kahe aasta jooksul on Tallinna kaubanduspindade turule tulnud ca 100 000 m² uut kaubanduspinda, st ca kolmandik olemasolevast müügipinnast. Lähemal 2?3 aastal lisandub veel ca 150 000 m². Linstowi keskus Tartu maanteel (ca 50 000 m²), Viru väljaku kaubanduskeskus (25 000 m²), Lootsi tänava kaubanduskeskus (10 000 m²), Laagna tee kaubanduskeskus, Silikaadi kaubahoovi laiendus ja Peterburi maantee keskus on vaid valik suurematest projektidest.
Kaubanduspindade hoogne ja spontaanne rajamine on pannud muret tundma nii kaupmehi kui ka ehituste finantseerijaid. Kas Spari pankrott oli vaid juhuslik äpardumine või suurema pankrotilaine algus?
Olukord kaubanduskeskuste omavahelises konkurentsis on kujunemas sarnaseks paari aasta taguse hinnasõjaga bensiinimüüjate vahel. Piisava kapitalibaasiga välismaised tanklaketid hoidsid hindu madalal ja samas laienesid agressiivselt seni, kuni kohalikud müüjad küllaldase finantsressursi puudumisel olid sunnitud oma tegevust koondama/lõpetama ning parima asukohaga tanklad suurematele turuosalistele maha müüma.
Sama suundumus on ilmnemas kaubanduspindade turul, kus suur osa kohalikest väikekettidest on konkurentsis püsimiseks ennast suurematele maha müünud või müümas. Suurus saab konkurentsis püsimisel üha määravamaks ning kodumaised tegijad pole suutnud akumuleerida piisavalt oskusteavet ja kapitali, et väliskettidele konkurentsis vastu panna.
Kohaliku päritoluga suurkauplejaid ootavad ees rasked ajad, sest turgu haaravad suured välismaised kaubandusketid on suutelised töötama aastaid kahjumiga, lootes haarata ja kindlustada oma turuosa. Kohalikud suurkauplejad on kaduv nähtus, varem või hiljem jagatakse turg suurte välismaiste kaubanduskettide vahel. Tihenenud konkurentsis on suurimad eeldused läbilöögiks hinnatundlikule klientuurile orienteeritud müüjatel, mille ostjaskond on kõige laiapõhjalisem ja lojaalsem. Klientuuri võitmiseks/säilitamiseks peavad nii valmivad kui ka vanemad keskused olema ostjatele senisest atraktiivsemad. Selle saavutamiseks on soodne hinnatase kindlaim vahend. Uusi ostjaid on võimalik üle võtta peamiselt avaturgudelt. Juba praegu on keskmisest kõrgema hinnatasemega kaubandusketid end ümber positsioneerimas soodsamatele kaubagruppidele (nt Kaubamaja), mis on trend. Tallinn saab endale lubada vaid ühe Stockmanni!
Rendihindade alandamiseks tekib surve tõenäoliselt alles pärast turu ümberjagamist. Väikese arvu suurrentnike kätte koondub suhteliselt palju rendipinda, mistõttu nad saavad senisest mõjukamalt esitada kaubanduskeskuste omanikele nõudmisi. Eeldatavasti toimub siiski reaalrendiste langus inflatsiooni tõttu, sest pindade omanikel pole võimalik rendimäära tõsta.
Kokkuvõtvad väited:
Tallinnas on kaubanduspinda ühe elaniku kohta ca 0,9 m². Euroopa keskmiseks kaubanduspindade kontsentratsiooniks loetakse ca 2 m². Kuigi erinevus kohaliku ja Euroopa keskmise tarbija maksejõus küünib mitmete kordadeni, kulutab Euroopa keskmine tarbija oma sissetulekutest tarbimisele proportsionaalselt väiksema osa. Meie kaubanduspindade hulk pole jõudnud Euroopa mõistes optimaalsele tasemele.
Hetkel kuum
Ostjate ümberjagamine, st keskuste ostjaskonna suurenemine turgude arvel kasvatab nõudlust lisapinna järele.
Väliskapital suudab töötada kahjumiga pikema aja jooksul.
Keskustes ei alane oluliselt rendimäärad, kaubanduse kontsentreerumine jätkub.
On igati põhjendatud uskuda, et suurte ja kaasaegsete, õige asukoha ja paljude rentnikega kaubanduskeskuste (lõviosa uutest ja rajatavatest keskustest) pankrotte lähiajal kindlasti oodata ei ole.
Seotud lood
- ST
11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini
Enimloetud
1
Viimased uudised
Avalikul sektoril on oluline panus
Ettevõte vahetas juhti
Hea ja halb stsenaarium
- ST
11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini
2,8% aktsiate omanikud loobusid pakkumisest.
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Tõnu Toompark: “Selles äris keerlevad suured summad”
- ST
11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele